Andmekeskuste kuldajastu. Kas Eesti magab AI-ralli maha, samal ajal kui Soome jõuavad miljardid?

Elame ajal, mil ChatGPT ja teiste suurte keelemudelite treenimiseks on vaja enneolematul hulgal arvutusvõimsust. See on käivitanud andmekeskuste kuldajastu, kus IT-infrastruktuuri arendusse paigutatakse üle maailma miljardeid eurosid. Ärileht vestles Baltimaade suurima andmekeskuse Greenenergy Data Centers müügijuhi Martin Rungiga, et saada aimu, mis sektoris toimub.

Tehnoloogiahiiud eesotsas Microsofti, Google’i, META ja Amazoniga investeerivad kümneid miljardeid eurosid andmekeskuste rajamisse, et rebida end AI-võidujooksus [AI – Artificial Intelligence, tehisaru] konkurentidest ette. Põhjus on selles, et arvutusvõimsus on üks kolmest peamisest tegurist, mis määrab keelemudeli võimekuse. Kuna arvutusmahtu saab raha eest üsna hõlpsasti osta, käib Rungi sõnul praegu tõeline kullapalavik, kus „labidaid“ müüvad kiibitootjad nagu Nvidia teenivad uskumatuid summasid. Nvidia turuväärtus on säärase buumi tuules jõudnud börsil juba 3,5 triljoni dollarini ning mullu sügisel tõusti korraks ka Apple’i ees maailma kõige väärtuslikumaks ettevõtteks.

Kuigi suurem AI-buum toimub ookeani taga, jõuab selle mõju ka meie regiooni. Nii teatas Soome valitsus novembri lõpus, et nende n-ö RMK (Metsähallitus) müüb Google’ile 1400 hektarit maad, et too saaks rajada põhjanaabrite juurde kaks andmekeskust, mis lisanduksid juba olemasolevale Hamina keskusele. Soome peaminister Petteri Orpo nimetas tehingut ajalooliseks, lisades, et see saadab selge sõnumi, et Soome on atraktiivne ja turvaline riik välisinvesteeringuteks.