Air Balticu juht: vajame raha rahvusvahelistelt investoritelt, mitte riigieelarvest

Läti lennufirma Air Baltic vajab rahalist tuge rahvusvahelistelt investoritelt, mitte Läti eelarvest, ütles ettevõtte juhatuse esimees Martins Gauss esmaspäeval Läti Televisiooni (LTV) saates, vahendab Läti Delfi.

Gauss ütles esmaspäeva hommikul LTV-le, et lennufirmal on palju ajaloolisi võlgu – viimase 30 aasta jooksul on ettevõttesse investeeritud miljoneid. Alates Covid-19 perioodist pole lennufirma aga riigilt lisaraha küsinud, ütles Gauss.

Tema sõnul on vaja lisavahendeid väljastpoolt, kuna ettevõte ei suuda neid ise leida. Sellele on tähelepanu juhtinud ka nõukogu. Gaussi sõnul peavad lõppkokkuvõttes aktsionärid otsustama, kuidas edasi minna.

Läti televisioon teatas reedel, et Läti valitsust moodustavad osapooled kavatsevad esmaspäeval toimuval koalitsioonikohtumisel arutada Air Baltic juhtkonna vahetust.

Juba varem on teatatud, et Air Baltic peab 2025. aasta suvehooajal tühistama kokku 4670 lendu mootoritootja Pratt & Whitney poolt ettenägematult pikenenud mootorihoolduse tõttu. Seega tühistab ettevõte 5% kõigist 2025. aastaks kavandatud lendudest.

Transpordiministeerium on andnud lennufirma Air Baltic juhatusele korralduse viivitamatult selgitada ulatuslike lendude tühistamise otsuse põhjendusi ja selle mõju Läti ühenduvusele, ütles transpordiminister Kaspars Briškens, kirjutab Läti Delfi.

Ta tuletas meelde, et Air Baltic juhtkonnal, sealhulgas juhatuse esimehel Gaussil ja nõukogu esimehel Klāvas Vaskasel, on kohustus täita oma lubadusi kaasata oma äriplaani elluviimiseks 300 miljonit eurot kapitali ning tagada, et Air Baltic tegevus vastab Läti riigi ja reisijate huvidele.

Vasks juhib LinkedInis tähelepanu, et Air Baltic on teelahkmel. „Esimesed sammud kapitaliturgude suunas on seotud märkimisväärsete väljakutsetega. Läbirääkimised strateegilise investoriga, kes oli mõeldud nii Air Balticu ärimudeli valideerijaks kui ka esmase avaliku pakkumise (IPO) protsessi hõlbustajaks, ei ole läinud nii sujuvalt, kui loodeti. Sellise investori kaasamine ei ole mitte ainult oluline rahaline tugi ettevõtte kapitalile, vaid see on ka kriitiline kinnitus ettevõtte tegevusele ja tulevastele kasvuvõimalustele,“ osutab Vasks.

„Tuleb märkida, et praegune poliitiline keskkond lisab täiendavaid väljakutseid. Selleks, et Air Baltic oleks IPO-ks valmis, on vaja poliitikutelt julgeid ja läbimõeldud otsuseid. Siiski pole saladus, et iga Air Baltic puudutav otsus, mis tehakse Brīvības puiestee 36 kabinettides, tekitab sageli pahameeletormi – tuleb tunnistada, et see põhineb sageli valedel eeldustel või arusaamatusel nende otsuste olemusest ja vajadusest. Näiteks otsus vähendada aktsiakapitali, mis ei mõjutanud aktsiate tegelikku väärtust,“ kirjutab Vasks.

Tema sõnul on praegu Air Balticu IPO varaseim võimalik aeg 2025. aasta kevadel, sõltuvalt strateegilise investoriga lõpliku kokkuleppe sõlmimise ajast ja finantsturu olukorrast. Samas lisab Vasks, et aeg mängid ettevõtte kahjuks ning praegused võlakirjakohustused ja nende intressimäärad ei ole ettevõtte pikaajaliseks tegevuseks jätkusuutlikud. Kohustuste täitmiseks ja strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ei saa airBaltic jätkata aastaid kogunenud negatiivse omakapitaliga tegutsemist, tunnistab Vasks.

„Kuigi täiendav kapitalisüst riigilt võib tekitada uue kohaliku „PR-kriisi“, on investeeringute vajadus tõenäoliselt vältimatu, kui riik ei ole valmis oma investeeringust täielikult loobuma teiste investorite kasuks. Isegi siis võib ettevõtte jätkusuutlikuks arenguks vajalik summa osutuda ebapiisavaks, kui selline investeering ei toimu osana IPO protsessist, mis võimaldaks saavutada äriplaanis ette nähtud vajaliku kapitali suuruse,“ osutab Vasks.

„Ükski ettevõte maailmas ei ole edukalt börsile läinud ilma selgete kasvupüüdluste, hästi läbimõeldud strateegia ja võimekate juhtkondadeta, mis tekitavad investorites usaldust. Air Baltic vastab neile kriteeriumidele, kuid see nõuab kõigi osapoolte ühtset visiooni ja motivatsiooni edu tagamiseks,“ usub ettevõtte esindaja.

Air Baltic lõpetas eelmise aasta kolmanda kvartali 40,3 miljoni euro suuruse kasumiga. Üheksa kuu lõikes teenis ettevõte aga kahjumit 48,5 miljonit eurot. Reisijate arv kasvas võrreldes eelmise kvartaliga 11,7%.