SELGITUS | Kuidas jääda varakult pensionile ja mitte kaotada selle käigus raha?

Vanaduspensioni saamise puhul on kõige olulisem, et inimesel oleks vähemalt 15-aastane tööstaaž ehk kogemus, kirjutab Vene Delfi.

Selle töökogemuse võib jagada kaheks perioodiks: enne 1998. aasta lõppu jääv periood ja uus periood, mis sai alguse 1999. aastal. Alates 1999. aastast on muutunud oluliseks inimese palga suurus, kusjuures iga kalendriaastat käsitletakse eraldi.

Palju lapsi ja 40-aastane töökogemus võimaldab ennetähtaegselt pensionile jääda

Ennetähtaegselt pensionile saab minna laste arvu järgi. Näiteks kui peres kasvab kolm last, siis saab lapsevanem pensionile jääda aasta varem, nelja lapse puhul kolm aastat varem ja viie lapse puhul viis aastat varem. Variant on ka see, et vanemad jagavad need õigused pooleks. Sellisel juhul ei muutu pensioni suurus väiksemaks. Lisaks saab inimene ka täiendavalt tööd jätkata.

Teine võimalus on paindlik pension, kus saab ennetähtaegselt pensionile jääda kuni viis aastat varem. Kuid sel juhul on oluline, et inimesel oleks vähemalt 40 aastat tööstaaži.

Samuti on inimesel varem õigus pensionile minna :

• kuni 1 aasta varem – vähemalt 20 aastat pensionistaaži

• kuni 2 aastat varem – vähemalt 25 aastat pensionistaaži

• kuni 3 aastat varem – vähemalt 30 aastat pensionistaaži

• kuni 4 aastat varem – vähemalt 35 aastat pensionistaaži

• kuni 5 aastat varem – vähemalt 40 aastat pensionistaaži

Oluline on märkida, et varasem pensionile minek vähendab igal juhul inimese pensioni.

Kui minnakse varem pensionile, on pension väiksem ja see ei muutu, kui inimene jõuab vanaduspensioniikka. Varasema pensionile mineku korral kujuneb pensioni vähendus 2025. aastal keskmiselt järgmiseks:

• 5 aastat varem –29,83%

• 4 aastat varem –25,09%

• 3 aastat varem –19,94%

• 2 aastat varem –14,50%

• 1 aasta varem –8,23%

Pensioniarvestus on vägagi individuaalne

Pensioni suurust arvutatakse igale inimesele individuaalselt sõltuvalt tema tööstaažist, töötamise perioodidest ja ka sellest, millistele lisatasudele tal on õigus.

„Eestis on pensioni summa fikseeritud, milleks on 372 eurot (tegemist on rahvapensioniga) ja muud pensioniliigid eeldavad, et igale inimesele määratakse teatud summa eraldi,“ selgitas sotsiaalministeeriumi pensionitarkuse konsultant Ljudmila Kondrašova.

Ta rõhutas, et kui inimene kasutab paindlikku pensioni ja läheb ennetähtaegselt pensionile, ei tähenda see, et põhiosa ja aastakoefitsient ei muutuks. Iga aasta 1. aprillil arvutatakse pensionide indekseerimisel kõigi pensionide summad ümber.

Samuti märkis Kondrašova, et igal juhul on kasulikum teha lisatööd, sest isegi kui inimene töötab osalise tööajaga ja saab näiteks miinimumpalka, siis tulevikus annab see talle siiski lisapensioni. Töötavad pensionärid suurendavad järk-järgult oma pensioni suurust. Kui inimesel pole pensioniikka jõudes pensionistaaži puudumise tõttu õigust vanaduspensioni saada, aga on elanud vahetult enne taotlemist vähemalt viis aastat Eestis, on tal õigus saada rahvapensioni 372,05 eurot kuus.

Pensionid ja toetused kantakse hiljem üle

Alates 2025. aasta jaanuarist, kui 5. kuupäev langeb nädalavahetusele, kantakse pensionid üle järgmise nädala esmaspäeval või teisipäeval, mitte aga eelmisel reedel, nagu tehti seni. See muudatus puudutab umbes 325 000 pensionäri. See kehtib ka neile, kes saavad tavaliselt sotsiaaltoetusi 5 kuupäeval. Teistel kuudel, kui 5. päev langeb tööpäevale, makstakse pensione tavapäraselt. Samas ulatub keskmine vanaduspension, mis 2024. aastal oli 776 eurot, uuel aastal 814 euroni.