KASULIK | Mida peab ettevõtja teadma uuest kollektiivhagide seadusest?

1. jaanuaril 2025 jõustusid kollektiivseid esindushagisid võimaldavad seadusemuudatused ehk nn kollektiivhagi seadus. Mis see on, selgitavad advokaadibüroo COBALT valdkonnajuht Kristina Schotter ja advokaat Marie Mari Maasik.

Millega on tegu ja keda see puudutab?

Kollektiivse esindushagi menetlust on võimalik kasutada siis, kui ettevõtja õigusnormide rikkumine on juba kahjustanud või võib kahjustada tarbijate kollektiivseid huve.

Väga väikeste nõuetega tarbijad ei jõua tihti üksikult ettevõtja vastu kohtusse, kuid kui sarnaseid nõudeid on palju, võidakse neid nüüd ka kollektiivselt menetleda. Uued seadusemuudatused võimaldavad seda teha palju lihtsamalt.

Kui üldjuhul saab iga isik pöörduda kohtusse oma rikutud õiguste kaitseks, siis nüüd saab seda tarbijate asemel teha ka muu isik. Hageda saavad tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet, finantsinspektsioon, andmekaitse inspektsioon ja vastavasse riiklikku nimekirja kantud pädev isik. Kuid neile lisaks võib tarbijate eest kollektiivse esindushagi esitada ka muu juriidiline isik, kes vastab teatud tingimustele. Näiteks peavad sellisel juriidilisel isikul puuduma makseraskused, tuleb olla tarbijate huvide tagamisel sõltumatu, ilma huvide konfliktita ja vaba ebakohastest mõjutustest.

Uute reeglite kohaldamisala ei ole piiratud kindlate ettevõtlussektoritega. Nõudeid saab esitada ettevõtjate vastu kõigis valdkondades, kus võidakse rikkuda kas tarbijate või isikuandmete töötlemisel andmesubjektide kollektiivseid õiguseid. Euroopa Komisjoni mõjuanalüüsis on valdkondadeks, kus võib esineda rohkem erinevaid rikkumisi, nimetatud järgnevaid majandussektoreid: telekommunikatsioon, finantsteenused ja kindlustus, energeetika, turism ja reisijatevedu, kaugmüük, tervishoid ja tarbekaubad.

Tarbijad saavad hiljem otsustada, kas ühineda menetlusega

Kohtusse saab esitada nii rikkumise tuvastamise, lõpetamise ja edasisest rikkumisest hoidumise nõudeid (esimese etapi nõuded) kui ka juba konkreetseid lepingulisi nõudeid, sealhulgas ettevõtjalt tekitatud kahju väljamõistmiseks (teise etapi nõuded).

Kohus menetlebki nõudeid kahes etapis. Kui esimese kohtulahendiga on ettevõtja rikkumine kindlaks tehtud, siis antakse sellest avalikult teada ja tarbijatel on vähemalt kolm kuud aega otsustada, kas nad soovivad ühineda teise etapi menetlusega ehk näiteks saada rikkumise eest kahjuhüvitist.

Juhul kui sellise kollektiivse esindushagi on esitanud juriidiline isik, võidakse kollektiivhagiga ühinemise eest küsida tarbijalt sümboolset tasu.

Menetlust võib rahastada ka menetlusväline isik, kuid mitte konkurent

On selge, et kollektiivsed esindushagid saavad praktikas realiseeruda eelkõige juhul, kui on olemas keegi, kes on nõus menetlusega kaasnevaid kulusid finantseerima. Vastuvõetud seadus lubab ka menetlusvälise isiku rahastamist, kuid seab sellele konkreetsed piirid.

Otsesõnu on keelatud rahastada esindushagi oma konkurendi vastu või isiku vastu, kellest rahastaja sõltub. Samuti peab rahastaja muul viisil vältima huvide konflikti ja tal on keelatud ebakohaselt mõjutada esindushagi esitajat või suunata esindushagi kõrvale kollektiivsete huvide kaitselt.

Seda, kust esindushagi esitaja rahastus on pärit, hakkab igal üksikjuhul kontrollima ka kohus. Selleks tuleb kohtule esitada loetelu rahastamisallikatest. Kui see on vajalik ärisaladuse või isikuandmete kaitseks, siis võib kohus seda infot hinnata nii, et vastaspooleks olevale ettevõtjale vastavat teavet ei avaldata.

Kas hakkame ka Eesti kohtutes nägema kollektiivseid esindushagisid?

Ka kollektiivse esindushagi menetluses kehtib üldine „kaotaja maksab kulud“ põhimõte. Erisusena on aga ette nähtud, et kohtuvaidluse kaotuse korral ei pea tarbijad mitte ühelgi juhul ettevõtja menetluskulusid kandma. Kaotuse korral maksab kulud isik, kes tarbijate eest kohtusse pöördus.

Riigi rahalist seisu arvestades on seetõttu kaheldav, kas näeme tulevikus (vähemalt üleliia tihedalt) taoliste menetluste algatamist pädevate riigiasutuste poolt. Tarbijate nõuete menetlemine muu isiku poolt võib olla aga kulukas ning eeldab finantseerija leidmist.

Siiski võimaldab vastuvõetud seadus esitada kollektiivhagisid ka üle piiri. Paljudes riikides on selliste masshagide praktika juba pikaajaline. Seetõttu ei saa välistada, et näemegi peagi ka Eestis mõne välismaise professionaalse esindushageja kollektiivhagi mõne Eesti ettevõtja vastu.