Teeme oma naaberriikidele hinnatõusuga taas silmad ette. Ökonomist: tegemist on väga suure tõusuga

Detsembris tõusid Eesti tarbijahinnad võrreldes 2023. aasta sama kuuga 4,1 protsenti, selgub statistikaameti esialgsetest andmetest.

Novembriga võrreldes jäid tarbijahinnad detsembris samaks. Kuna novembris oli aastane inflatsioon 3,5 protsenti, siis detsembris hinnakasv kiirenes.

Inflatsioon oli suurem aasta alguses, kui tõusis käibemaks, ülejäänud aasta jooksul kasvasid hinnad keskmiselt 0,2 protsendi võrra kuus.

Aastal 2024 olid hinnad 3,7 protsenti kõrgemad, kui nad olid olnud keskmiselt aasta varem. „See tähendab, et samaväärse ostukorvi jaoks oli vaja teenida iga saja euro kohta 3,7 eurot rohkem. Keskmise palga tõus oli suurem kui 3,7 protsenti, mistõttu muutus enamiku palgasaajate jaoks elu eelmisel aastal veidi paremaks,“ selgitas Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

Kuigi 4,1 protsendine aastane hinnatõus on väiksem kui kolmel varasemal aastal (2021 12,0 protsenti, 2022. aasta lõpuks 17,5 protsenti ja 2023. aasta lõpuks 4,3 protsenti), on Uusküla sõnul tegemist väga suure hinnatõusuga. Euroala hinnatõus on väiksem ning ka meie lähiriikide Läti, Leedu ja Soome hinnatõus jäävad meie omale selgelt alla.

„Peale suurt hinnatõusu 2021. ja 2022. aastal oleks Eestile vaja väga väikest hinnatõusu või väikest hinnalangust, et eksportivad ettevõtted saaksid veidi leevendust ning jõuaksid kohaneda kasvava kuluga. Jätkuv hinnatõus teeb aga eksportijate elu keeruliseks ka siis, kui välisnõudlus taastub, sest uued tellimused võivad pigem Eestist mööda minna,“ möönab Uusküla.

Sel aastal on paraku aga oodata hinnatõusu mõningast kiirenemist, sest tõusevad maksud ja aktsiisid ning kasvavad tasud ja trahvid. Ettevõtted proovivad seda küll töötajatele kompenseerida, kuid see tähendab kulude kasvu ja hinnatõusu, lisab ökonomist.