Läti valitsus esialgu Air Balticu juhi tagasiastumist ei nõua

Läti võimuliidu erakonnad ei teinud eile toimunud koalitsioonikohtumisel otsust lennufirma Air Baltic juhtkonna väljavahetamise osas. Peaminister Evika Siliņa rõhutas pärast kohtumist, et esmalt tuleb ära oodata Air Balticu aktsionäride nõukogu otsused.

Koalitsiooni esindajad tunnistasid, et Läti rahvuslik lennufirma ei suutnud lendude tühistamisi tõhusalt kommunikeerida. Samas rõhutasid peaminister Evika Siliņa ja transpordiminister Kaspars Briškens pärast koalitsiooni kogunemist, et praegu ei anta ettevõtte juhtkonna konkreetsetele liikmetele poliitilist hinnangut.

Peaminister lisas, et juhtkonna töö hindamine toimub 21. jaanuaril Air Balticu aktsionäride nõukogu koosolekul. Ta märkis ka, et iga ettevõte vajab arenguks lisainvesteeringuid, kuid rõhutas, et Air Baltic on osaliselt eraomanduses olev ettevõte.

„Tegemist on osaliselt ka eraettevõttega ja valitsus ei juhi otseselt lennufirmat. Selge on see, et Air Baltic on meie strateegiline ettevõte, oleme alati väga hoolikalt jälginud kõike, mis toimub,“ teatas Siliņa ning lisas, et Läti riik ei saa enam otseselt lennufirmat rahaliselt toetada.

Briškens kutsus seevastu üles kinni pidama hea valitsemistava põhimõtetest, mille kohaselt vastutab juhatuse töö eest eelkõige ettevõtte nõukogu. 21. jaanuarile kavandatud aktsionäride koosolekul on plaanis hinnata juhatuse esimehe Klāvas Vaskse tööd. „Olen korduvalt maininud, et ma ei ole Vaskse tegevusega päris rahu,“ sõnas transpordiminister.

Vasks märkis 2. jaanuaril avaldatud teates, et kohustuste täitmiseks ja strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ei saa Air Baltic jätkata tegevust aastatepikkuse kogunenud negatiivse omakapitaliga ning mainis ka võimalikku vajadust täiendavaks kapitalisüstiks riigilt. Juhatuse esimees Gauss väitis omakorda Läti televisioonile, et riigilt pole plaanis lisaraha küsida.

Läti majandusminister väljendanud, et juhatuse esimeheks tuleks Martin Gaussi asemel määrata mõni teine ​​isik.

Tuhanded lennud tühistatud

Lennufirma Air Baltic teatas 2. jaanuaril, et on sunnitud 2025. aasta suvehooajal tühistama kõigi oma baaside peale kokku 4670 lendu.

Tühistamiste põhjus on tarnija Pratt & Whitney ootamatud viivitused ja pikenenud mootorihooldusprotsessid. Mootorite tootja suutmatus täita hoolduskohustusi õigel ajal on mõjutanud Air Balticu Airbus A220-300 lennukite tegevusvõimet, sundides lennufirmat oma suvehooaja graafikut muutma.

Air Baltic on saanud Pratt & Whitneylt info, et osa nende A220-300 lennukeid jäävad mootorite puuduse tõttu 2025. aastal maapinnale. Selle tulemusel tühistab lennufirma 19 liini sõidud ja vähendab lendude sagedust 21 liinil oma mitmes baasis. Kokku tühistatakse 4670 lendu, see mõjutab hinnanguliselt 67 160 reisijat.

Klientidel, kelle broneeringuid muudatused mõjutavad, soovitatakse oma broneeringuid kontrollida lehe airBaltic.com jaotises „Halda minu broneeringut“. Seal saab valida muid Air Balticu lende või taotleda täielikku hüvitamist. Lisaküsimuste korral võivad reisijad pöörduda Air Balticu kõnekeskuse poole või võtta ühendust kolmanda osalisega veebisaidi kaudu, kust piletid osteti.