Eksperdid: Eesti majandus vajab positiivset šokki

Nii Eesti kui laiemalt kogu Euroopa majanduse probleem on viimastel aastatel olnud vähene lisandväärtuse ja innovatsiooni kasv. Ameerika Ühendriikide majandus on seevastu hoogsalt eest ära liikunud. Ekspertide hinnangul on seetõttu meie ettevõtjate võtmeväljakutseks jõuda oma toodetega uutele turgudele ning samuti saada üle Euroopa riikide vahelisest killustatusest.

Luminori äripanganduse juhi Marjan Savtšenko sõnul on Eesti ettevõtetel keerulistes majandusoludes viimaste aastate investeerimisotsuste puhul olnud ühel kõige olulisemal kohal efektiivsuse, sh energiatõhususe kasv ja seeläbi konkurentsieeliste otsimine.

„Täna on finantseerimise hind ettevõtete jaoks väga mõistlikul tasemel ning nüüd, mil ka euribor on tiputasemest allapoole liikumas, vaadatakse julgemalt sahtlis olevatele investeerimisplaanidele otsa ning kaalutakse investeeringuid uutesse lahendustesse, mis aitaks tootlikkust kasvatada ja meil seeläbi välisturgudel konkurentsis püsida.“

Samas on jätkuvalt Eesti ettevõtete probleemiks efektiivsus ja lisandväärtuse loomine. Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juht Tanel Rebane toob välja, et hetkel on võtmeküsimuseks, kuidas tulevikus paremini konkurentsis püsida ning jõuda uutele geograafilistele turgudele, mille majandused ei liigu samas tsüklis meiega.

„Siin on tegelikult mõttekoht tervele Euroopale, sest kui veel kümnekonna aasta eest olid Euroopa ja Ühendriikide majanduste suurused võrreldavad, siis täna on innovatsioon USAs jõudnud massidesse ja nende majandus on läinud meist jõudsalt eest ära,“ rääkis Rebane.

Eesti Panga vanemökonomisti ja presidendi majandusnõuniku Kaspar Oja sõnul ei ole Eesti ja laiemalt Euroopa probleemiks mitte niivõrd vähene innovatsioon, vaid asjaolu, et see ei jõua lõpptoodetesse.

„Eestis on mitmeid süvatehnoloogia ettevõtteid, kes mõtlevad väga uuendusliku toote välja, kuid nad ei suuda seda ise tootma hakata. Nad müüvad selle litsentsi Ameerikasse või ka Aasiasse, kus siis seda tootma hakatakse,“ rääkis Oja. „See on näide üldisest rahastamiskeskkonnast ja killustatusest Euroopas, millest väljatulekuks peaksime süvendama omavahelist koostööd ja muutma turud sarnaseks, et saaksime ühes riigis välja töötatud uuenduslikku toodet teises riigis lihtsamini turustada või selle edasiarendamiseks rahastamist leida.“

Marjan Savtšenko sõnul võiks ettevõtjad eesootaval 2025. aastal suunata põhitähelepanu sellele, et vahepealne pikk seisakuperiood selja taha jätta ja julgemalt kasvu investeerida. „Esmane fookus tuleb siinjuures pöörata võimalustele, kuidas liikuda allhankija staatusest lõpptoote müüjaks, millega kasvatada kasumlikkust ja laiemalt meie majanduse lisandväärtust.“

Kaspar Oja lisas, et Eesti majanduse üldpildi vaatest vajame rohkem optimismi, kuna investeerimisotsuste langetamine eeldab laiemalt positiivset suhtumist.

„Positiivne suhtumine tekib omakorda siis, kui kogeme mõnda tugevat positiivset šokki, mis paneb ühiskonna laiemalt tulevikku optimistlikult vaatama. Ning seda šokki on meil väga vaja, et riigi ja ühiskonnana viimaste aastate pikast vindumisest välja saaksime,“ märkis Eesti Panga vanemökonomist ja presidendi majandusnõunik.