Uuring: eestlased usuvad, et järgneva poole aasta jooksul nende finantsseis pigem halveneb
(49)
Citadele pank uuris Balti riikide inimestelt, kuidas muutub nende rahaline olukord järgneva kuue kuu jooksul. Kui Leedu inimestest on üle veerandi uskumusel, et nende finantsseis paraneb, siis Eesti inimestest loodab sama vaid 16 protsenti küsitletutest.
Citadele küsitluses märkis Eesti inimestest kolm protsenti, et ilmselt paraneb järgneva poolaasta jooksul nende finantsseisund märkimisväärselt, ja 13 protsenti vastas, et rahaline olukord paraneb veidi. Samas oli rohkem neid, kes olid pessimistlikumalt meelestatud. Kokku 47 protsenti Eesti inimestest usub, et nende finantsseis halveneb veidi või märkimisväärselt. 31 protsenti hindas, et ilmselt jääb 2025. aasta esimeses pooles nende olukord muutumatuks.
Aasta algas maksutõusudega
„Eesti inimeste pessimistlikkus on küllaltki suur, arvestades et euribori ja inflatsiooni langus jätab paljudele inimestele kuus rohkem raha kätte ning peale pikka aega on ka Eesti majandus näitamas paranemise märke. Teistpidi algas ju uus aasta kohe maksutõusudega ning neid tuleb hiljem ka juurde. Meedias on need maksutõusud saanud päris palju kajastust just võtmes, et kui palju nende tõttu inimestele vähem raha kätte jääb,“ märkis Citadele panga Balti jaepanganduse juht ja juhatuse liige Edward Rebane.
Ta lisas, et ilmselt on siiski suur mõju ka üldisel riigi majanduse käekäigu foonil. „Kuigi majandus Eestis on paranemas, siis pikalt on see siiski olnud pigem kehv ning see avaldab mõju inimeste kindlustundele. Seda näitavad ka meie küsitluse tulemused, mille järgi Baltikumi parima majandusega Leedus on inimeste kindlustunne oma rahalise olukorra osas märksa tugevam,“ lausus Rebane. „Inimeste kindlustunne taastub tihtipeale aeglasemalt ja viitega, isegi kui majanduslik olukord paraneb.“
Leedukad usuvad finantsedu
Leedus märkis kokku 28 protsenti, et nemad usuvad oma finantsseisu paranemisesse, ning kõigest 23 protsenti halvenemisesse. 41 protsenti hindas, et nende seis püsib muutumatu. Lätlaste hinnangud jäid Eesti ja Leedu vahele. Seal usub 24 protsenti, et nende olukord paraneb, 27 protsenti, et see halveneb, ning 35 protsenti, et see ei muutu. Edward Rebane märkis, et Citadele korraldas sarnase küsitluse ka möödunud suvel ning selle ajaga võrreldes on Eesti inimeste arvamused muutunud eelkõige kindlamaks. „Nüüd on mõni protsent rohkem neid, kes on positiivse või negatiivse väljavaatega, aga samas on oluliselt vähem neid, kes ei osanud seisukohta võtta. Kui suvel vastas 24 protsenti, et ei oska öelda, siis nüüd oli sarnaselt vastajaid vaid seitse protsenti,“ selgitas Rebane.
Samuti oli Eestis inflatsioon mõnevõrra kõrgem ja keskmine palgatõus madalam kui Lätis ja Leedus.
Need hinnangud peegeldavad Rebase sõnul ka Balti riikide makromajanduslikku olukorda. 2024. aastal oli majanduskasv tugevaim Leedus, Läti majandus oli seisakus ning Eesti oma langes. „Samuti oli Eestis inflatsioon mõnevõrra kõrgem ja keskmine palgatõus madalam kui Lätis ja Leedus,“ nentis Rebane.
Rebase sõnul võib siiski eeldada, et inflatsioon püsib 2025. aastal Balti riikides madal: Eestis 3,3, Lätis 2,2 ja Leedus 2,7 protsendi ringis. Keskmine palgatõus püsib eeloleval aastal tõenäoliselt kõigis riikides kõrge, kuigi tõusu tempo ilmselt aeglustub. „Sellele tuginedes saame eeldada, et 2025. aastal paraneb kõigi kolme riigi leibkondade, eriti just tugevama majandusega leedukate, rahaline seis,“ ütles Rebane.
Citadele panga tellitud uuringu viis kolmes Balti riigis läbi uuringufirma Norstat, kokku küsitleti igas riigis 1000 inimest.
