Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,6 miljardi euro ja imporditi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 166 miljonit eurot, mis on 53 miljoni võrra väiksem kui aasta varem.

Statistikaameti väliskaubanduse analüütik Jane Leppmets selgitas, et novembris kasvas Eesti päritolu kaupade väljavedu 6%, samas kui reeksport vähenes 2%. „Eesti päritolu kaupade osakaal koguekspordis kasvas novembris kahe protsendipunkti võrra ning moodustas sellest 66%. Enim eksporditi Eesti päritolu elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid,“ tõi Leppmets välja.

Novembris eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (16% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (14%) ning puitu ja puittooteid (11%). 2023. aasta sama ajaga võrreldes kasvas enim põllumajandussaaduste ja toidukaupade (29 miljoni euro võrra), puidu ja puittoodete (17 miljoni euro võrra) ning transpordivahendite (15 miljoni euro võrra) Eestist väljavedu. Kõige rohkem ehk 27 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete eksport.

Novembris viidi kaupu enim Soome (15% koguekspordist), Lätti (11%) ja Leetu (9%). Soome eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid, Lätti mineraalseid tooteid ja transpordivahendeid ning Leetu transpordivahendeid. Enim suurenes kaupade väljavedu Ameerika Ühendriikidesse (23 miljoni euro võrra), kuhu viidi mullusest rohkem elektriseadmeid. Enim ehk 30 miljoni euro võrra kahanes kaupade eksport Singapuri, kuhu viidi vähem mineraalseid tooteid.

Eesti kaubavahetus kuude kaupa

Kõige rohkem imporditi novembris transpordivahendeid (16% koguimpordist), elektriseadmeid (14%) ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13%). Aastases võrdluses kasvas enim transpordivahendite (67 miljoni euro võrra), elektriseadmete (19 miljoni euro võrra) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (14 miljoni euro võrra) Eestisse toomine. Kõige rohkem ehk 74 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete sissevedu.

Eesti peamised impordipartnerid olid 2024. aasta novembris Soome (14% koguimpordist), Läti (12%) ja Saksamaa (11%). Soomest ja Lätist imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid ning Saksamaalt transpordivahendeid. Aastaga kasvas kaupade sissevedu enim ehk 40 miljoni euro võrra Rootsist, kust toodi rohkem transpordivahendeid. Enim ehk 43 miljoni euro võrra kahanes kaupade import Leedust, kust osteti mullusest vähem mineraalseid tooteid.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena