Uus aasta, sama mure. Tööandjad ei suuda enam töötajate ootusi täita
(83)Töötajad ootavad lähiajal märkimisväärset palgatõusu, kuid tööandjaid ei plaani töötasusid tõsta, selgub hiljutisest CV.ee tööturu monitooringust. Palgatõusu asemel keskenduvad tööandjad kulude vähendamisele ja otsivad alternatiivseid viise töötajate ootustega toimetulekuks.
„Töötajate ootused ja tööandjate võimalused on selges vastuolus,“ sõnab CV.ee kommunikatsioonijuht Karl Oder. „Juba teist aastat järjest on näha, et palgaootused ja tööandjate plaanid ei ühti ning suurenev maksukoormus süvendab seda lõhet veelgi, mis võib viia tööturul suurema rahulolematuse ja tööjõu voolavuseni, mõjutades nii töötajaid kui ka tööandjaid.“
81% töötajatest ei ole oma praeguse palgaga rahul ning plaanivad lähiajal küsida tööandjalt palgatõusu, oodates tõusu kuni 20%.
Madal palk on 54.8% töötajate seas peamine rahulolematuse põhjus. 67% tööandjatest ei plaani aga lähikuudel palkade osas muudatusi teha. Need, kes palgatõusu plaanivad, teevad seda 3-6% ulatuses. See näitab, et töötajate ootused ületavad oluliselt tööandjate võimalusi.
Majanduslik ebakindlus on suurendanud töötajate valmisolekut töökohta vahetada. Ligi pooled töötajatest oleksid valmis oma praegusest töökohast lahkuma, kui neile pakutaks paremaid tingimusi. Kolmandik töötajatest on juba praegu aktiivselt uue töö otsinguil.
Lisaks rahulolematusele palgaga suurendavad soovi uut töökohta otsida ka vähesed arenguvõimalused, sobimatu juhtimisstiil ning liiga suur töökoormus.
Brutopalk üha suureneb
Töökuulutustes pakutav keskmine brutopalga vahemik kerkis 2024. aastal 11%, saavutades rekordkõrge taseme 1662–2240 eurot, näitab tööportaali CVKeskus.ee statistika.
„Palgapakkumiste kasvu vedasid läbi aasta eest keskastmejuhtidele ja tippspetsialistidele suunatud tööpakkumised, kellele suunatud tööpakkumistel ulatus keskmine palgapakkumine 3464 euroni, kerkides aastaga tervelt 21%,“ kommenteeris palgastatistikat CVKeskus.ee tööportaali värbamisjuht Grete Adler.
Adler selgitas, et keerulised ajad majanduses omavad palgapakkumiste statistikale oodatust vastupidist mõju. „Tööandjad on ka rasketel aegadel valmis pakkuma kõrget palka kui värvatav töötaja suudab luua suurt lisaväärtust, mistõttu peavad kõrgepalgalised ametikohad kohati ka majanduslangustele paremini vastu ja see annab hoogu ka keskmise palgapakkumise kasvule,“ lisas Adler.
Teiste kontoritöötajate ja keskastme spetsialistide palgapakkumised ulatusid 2517 euroni, mida oli hoopiski 1% vähem kui 2023. aastal.
Mullu kasvasid kõik palgapakkumised
Oskustöölistele ja kutsetöötajatele suunatud palgapakkumised suurenesid aastaga 9%, ulatudes 2122 euroni, ning teenindus- ja müügitöötajatel 6%, ulatudes 1522 euroni.
Kõige väiksem keskmine palgapakkumine oli abitöötajatele suunatud tööpakkumistel, mis ulatus 1431 euroni (suurenedes aastaga 6%). Pealinnas suurenesid palgapakkumised aastaga 15%, ulatudes 2428 euroni, Tartus 14%, ulatudes 2159 euroni ning Pärnumaal (sh Pärnus) 5%, ulatudes 1816 euroni.
Kõrgeimad palgapakkumised ulatusid 15 000 euroni. Tööandjad avaldasid 2024. aastal CVKeskus.ee tööportaalis ka tööpakkumisi, kus pakutav palk ulatus 15 000 euroni. Selliste kõrgete palkade teenimine oli enamasti seotud müügiboonustega.
Väga kõrget palka pakuti lisaks müügisektorile ka tarkvarainseneridele (kuni 12 000 eurot), kinnisvaramaakleritele (kuni 10 000 eurot), IT administraatoritele (kuni 10 000 eurot), tootejuhtidele (kuni 7500 eurot), tehnoloogiajuhtidele (kuni 7200 eurot), andmeanalüütikutele (kuni 6800 eurot) ja turundusjuhtidele (kuni 6400 eurot).
6000 eurost suuremat palka pakuti 2024. aastal veel ka pangandussektori juhtidele, ehitussektori tippspetsialistidele ja tegevjuhtidele.
5000 euro piiri ületasid 2024. aastal 3,1% avalikest palgapakkumistest. „Käärid pakutavates palkades olid suurimad müügisektoris, kus keskmine palgapakkumine ulatus 5900 euroni, kuid parimatele lubati ka koguni 15 000 eurost töötasu. Müügisektori palgaerinevused on peamiselt seotud tulemustasudega, mis võivad ületada põhipalka mitmekordselt,“ selgitas Grete Adler.