Pagaritööstuse juht: odavkettide laienemine aitab pidurdada ostukorvi kallinemist

Uudis Lidli tänavusest jõulisest laienemisest on valitsuse maksufestivali taustal tarbijale hetkel ainus positiivne areng, ütleb pagaritööstuse Mantinga Eesti juht Rain Palmiste.

Suurenev konkurents jaeturul ja odavkettide võrgu laienemine on nagunii tarbijale kasulik, sest piirab teatud mahus maksutõusudest põhjustatud hinnatõusu toidukaubanduse väärtusahelas kogu jaeturul. Samas seda, et toidukaupade hinnad langeks, näha pole.

Balti riikide vaates on muidugi tähelepanu vääriv tähelepanek, et Lidl on Eestis toiduainete hindu kiiremini üldise turu tasemele tõstnud kui näiteks Leedus. Alguses, kui nad Eesti turule sisenesid, olid teatud tootegruppides suuremad käärid, aga umbes poole aastaga jõudis näiteks hapukoore hind sarnasele tasemele teiste Eesti kettidega. Private label ehk omatoodete vaates on muidugi Lidli ostukorv teiste kettidega võrreldes igati soodsam.

Valitsus võiks selles olukorras siiski kaaluda otsust teha peamine toit madalama maksumääraga tarbijale soodsamaks.

Tulles tagasi valitsuse juurde: kui vaatame aastast inflatsiooni 2024, mis on 3,5 protsenti, siis sellest poole moodustas käibemaksu tõus. Kui riik poleks käibemaksule kaks protsenti juurde keevitanud, siis oleks inflatsioon normaalse ehk alla kahe protsendi olnud. Valitsus võiks selles olukorras siiski kaaluda otsust teha peamine toit madalama maksumääraga tarbijale soodsamaks. Ehk siis viia kolme põhitoiduainete grupi – liha, piim ja juurviljad – käibemaksumäär 13-protsendilisele soodusmäärale. Nii saaks vähendada vähemteenivate inimeste igapäevakulusid, sest kindlate toiduainegruppide käibemaksualandus jõuaks kindlasti jaehindadesse.

Jaeketid ei pista käibemaksulangust omale tasku

Kui keegi kardab, et Eesti jaemüügiketid pistavad käibemaksulanguse omale tasku, siis meie jaeturu konkurentsimaastikul on see ikka väga väike võimalus. Kui vaadata Eesti jaemüügikettide turuosasid ja turuosade jaotust siis näiteks võrreldes Läti ja Leeduga on meil väga konkurentsitihe turg. Ja teatud toiduainete käibemaksu alandamisel on positiivne efekt ainult siis, kui selle juures ei tõsteta uuesti lauale suhkrumaksu.

Valitsuse maksuotsused lisavad tegelikult väljakutseid Eesti toidutootjatele, kes võivad sattuda meie regioonis välismaiste tootjatega halvemasse seisu, sest tootmiskulud ja seega toodete hind tõuseb. Nii võib juhtuda, et poodides saavad üha rohkem riiulipinda välismaised tootjad. Eriti kui arvestada Lidli laienemist, kus kohalike toodete osakaal on nagunii oluliselt väiksem kui teistes poekettides.

Suurenev konkurents jaeturul on muidugi teisest küljest ka väljakutse – poode on inimeste kohta Eestis võrreldes muude riikidega rohkem ja siin võivad kettide juhtidele tekkida teised lahendamist vajavad olukorrad, alates poodide mehitamisest kuni hinnakujunduseni.