Miks on lennujaam jäätõrjega jänni jäänud?

Jaanuari alguse keerulised ilmad on pannud Tallinna Lennujaama tõsiselt proovile. Suurt kriitikat pälviti 3. jaanuaril, kui mitmed lennud jäid lennukite jäätõrje järjekorda kinni ja seetõttu tekkisid suured hilinemised.„Mis ühendust me maailmaga ootame ja kuidas lennujaamamakse tõstame, kui me ise hakkama ei saa? Piinlik on!“ kirjutas üks pahane reisija. Ärileht uuris, mis läks valesti.

Lennuvälja- ja reisijateenuste valdkonna juhi Katrin Hageli sõnul tekitas 3. jaanuaril tõrkeid tõepoolest jäätõrjeprotseduur ja seisuplatside libedus, mis ootamatute ilmastikuolude tõttu ei läinud plaanipäraselt. Lennukite jäätõrje on tema sõnul keerukas ja seda peab tegema vahetult enne lennuki õhkutõusu. Varasematel aastatel on seda tehtud spetsiaalsete autode abil lennukite seisuplatsidel. Alates 2024. aasta sügisest on Tallinna lennujaamas aga kasutusel uus süsteem, mille kohaselt peavad lennukid ise spetsiaalsele jäätõrjealale liikuma.

Hageli sõnul oli uue süsteemi eesmärk protsessi kiirendada ja efektiivsemaks muuta. „Tegime seda seetõttu, et Riias ja Helsingis tehakse täpselt samamoodi ning see on ennast õigustanud,“ selgitas ta. „Jäätõrjeautod ei liigu, vaid on paigal ja toimub ainult lennukite rotatsioon. See on efektiivsem lahendus,“ väitis Hagel.