ÜLEVAADE | Tuuleenergia rekordid tõid tarbijatele soodsama elektrihinna
(19)
Elektritarbijad said 2024. aasta lõpus positiivse üllatuse osaliseks, kui detsembrikuu elektriarved osutusid oodatust väiksemaks, kirjutab Enefit oma värske energiaturu ülevaates.
Detsembri keskmine elektrihind oli 84,3 eurot megavatt-tunni kohta (8,4 senti kilovatt-tund), mis on 5,3 protsenti madalam kui aasta varem. Hinnalanguse taga on eelkõige rekordiliselt kõrge tuuleenergia toodang ning Põhjamaadest imporditud soodne elekter.
Baltikumi kontekstis oli Eesti elektritarbija detsembris naabritega võrreldes soodsamas seisus. Lätis oli keskmine hind 90,5 ja Leedus 89,7 eurot megavatt-tunni kohta ehk ca 5 eurot kallim kui meil. Hinnavahe põhjustas osaliselt Eesti ja Läti vahelise elektrikaabli hooldus, mis vähendas ülekandevõimsust kahe kolmandiku võrra.
Eesti Energia energiakaubanduse analüütiku Karl Joosep Randveeri sõnul on eriti märkimisväärseks saanud kohalik tuuleenergia panus, mis püstitas kolmandat kuud järjest uusi rekordeid. „Detsembris toodeti Eestis 201 gigavatt-tundi tuuleenergiat, mis on üle kahe korra rohkem kui 2023. aasta detsembris. Võrreldes 2024. aasta novembriga kasvas tuuletoodang veel 18 protsenti,“ selgitab Randveer.
Tuuleenergia kattis detsembris 28,4 protsenti kogu Eesti elektrinõudlusest, mis on märkimisväärne kasv võrreldes 2023. aasta 7,5 protsendiga. Ülejäänud elekter tuli põlevkivist (21,2%), biomassist (7,8%), uttegaasist (6,2%) ning impordist (33,6%).
Hindades on kindel muster
Tarbijatel tasub teada, et elektri hind järgib üsna sageli kindlat päevast rütmi. Kõige kallim on elekter reeglina hommikul kella 7-9 vahel, kui hind küündib keskmiselt 12,8 sendini kilovatt-tunni kohta, ning pärastlõunal kella 15-17 paiku, kui hind on keskmiselt 12,1 senti kilovatt-tunni kohta. Kõige soodsam on elektrit tarbida öösel kella 23-st kuni varahommikul kella 4-ni, kui hind langeb keskmiselt 4 sendini kilovatt-tunni kohta.
Märkimisväärne trend on ka nn nullhindade sagenemine Eesti elektriturul. Kui aastatel 2020-2022 esines nullilähedasi hindu vaid 3-7 tundi aastas, siis 2023. aastal oli selliseid tunde juba 167 ning 2024. aastal koguni 236. See trend on tingitud eelkõige kasvavast taastuvenergia, eriti päikeseenergia toodangust.
2024. aastal toodeti Baltikumis kokku 4,7 teravatt-tundi tuuleenergiat ning 2,8 teravatt-tundi päikeseenergiat. Piirkonna taastuvenergia liider on Leedu, kus toodeti 70% tuuleenergiast ning ligikaudu 50% päikeseenergiast. Eesti panus oli vastavalt 25% ja 36%, samas kui Läti osakaal jäi tagasihoidlikumaks - 5% tuuleenergiast ja 14% päikeseenergiast.
