15.01.2025, 09:35
Tuleviku teabehaldus vajab kiiret reaktsiooni ja paindlikkust
FOTO: | Shutterstock
Teabehaldussüsteemide tulevik on juba praegu meie käeulatuses, kuid selleks, et edu saavutada, tuleb astuda julgeid samme nii tehnoloogia, küberturvalisuse kui ka inimfaktori poolel.
Märtsis toimuv Eesti Teabehalduse Aastakonverents 2025 pakub inspireerivaid ettekandeid ja praktilisi teadmisi, mis parandavad organisatsioonide tulevikukindlust kiiresti muutuvates oludes.
Tehisintellekt toob teabehaldusse uusi võimalusi
Tallinna Ülikooli digihumanitaaria ja tehisaru lektor ning Estonian Business Schooli vanemteadur Andres Karjus näeb tehisintellektis ja masinõppes olulist edasiviivat jõudu: „Tehisintellekt ja muud uuema aja masinõppe rakendused võimaldavad kiiret ning kuluefektiivset analüütikat ja protsesside automatiseerimist.“ Ta rõhutab, et sellised tehnoloogiad ei ole enam pelgalt tulevikuvisioonid, vaid reaalne võimalus lihtsustada ja kiirendada teabehalduse tööprotsesse. Oma ettekandes räägib Karjus, kuidas suuri keelemudeleid saab rakendada dokumentide analüüsis, semantilises otsingus ja muudes keerukates ülesannetes. „Arutleme, kuidas neid lahendusi ära kasutada info-, andme- ja teabehalduse ning analüütika kontekstis,“ lisab ta.
Küberturvalisuse taga seisab regulatsioonide ja vastutuse tasakaal
NOVE advokaadibüroo vandeadvokaat ja sertifitseeritud andmekaitsespetsialist (CIPP/E) Sten Tikerpe keskendub konverentsi ettekandes uue küberturvalisuse direktiivi mõjule. Ta tõstab esile, et küberturvalisus ja andmekaitse ei ole ainult tehnilised ülesanded. „Andmekaitse ja küberturvalisus on horisontaalsed teemad, mida vastavate valdkondade spetsialistid ei saa organisatsioonis üksi n-ö valmis teha,“ sõnab Tikerpe, lisades, et andmekaitse ja turvalisuse printsiipide elluviimine nõuab organisatsiooniüleseid jõupingutusi.
Tema sõnul on oluline, et kõik, kelle töö hõlmab andmekaitse ja infoturbealaste riskide hindamist, oleksid kursis uute regulatsioonide sisuga. „Praeguseks on meil olemas ja parajasti kooskõlastusringi läbimas ka siseriiklik seaduseelnõu, mis võimaldab teha konkreetseid sissevaateid sellesse, millisel kujul uued nõuded Eesti õigusesse üle võtta plaanitakse,“ selgitab Tikerpe. Tema ettekande praktiline suunitlus aitab spetsialistidel mõista, kuidas uute reeglite valguses oma tööd tõhusalt korraldada.
Üha enam on ohus vaimne heaolu
Kiire arengutempo ja keerukad väljakutsed pigistavad viimase välja mitte ainult tehnoloogiast, vaid ka inimestest. Psühholoog ning meeskonna- ja juhtimiskoolitaja Andero Teras tõstab konverentsil esile vaimse heaolu säilitamise olulisust, rõhutades, et tööalased muutused ja ülekoormus võivad märkimisväärselt mõjutada töötajate efektiivsust. „Töö- ja igapäevaeluga seotud arengud on väga kiired ning kohati vastuolulised. Sellega toimetulek paneb koormuse alla meie mõtlemise, emotsionaalse tervise ja töövõime,“ ütleb Teras. Tema ettekanne pakub praktilisi soovitusi ja tehnikaid, kuidas ennetada stressi ja ülekoormust ning hoida kõrget töövõimekust. „Kui soovime hoida oma heaolu ning samal ajal tõsta tööalast produktiivsust, pakub see ettekanne nii selgitusi, soovitusi kui ka nippe,“ lisab Teras, tuues esile tasakaalu tähtsuse emotsionaalse ja tööalase edukuse vahel.
13. märtsil Swissôtelis toimuval Eesti Teabehalduse Aastakonverentsil 2025 annavad üheksa lektorit tervikliku ülevaate teabehalduse uuendustest ja väljakutsetest, tuues osalejateni nii teooria kui ka praktilised lahendused. Päeva juhib Lauri Liiv.
