100 miljonit siia, 20 miljonit sinna. Arengupank investeerib Eestisse rohkem kui eales varem
(10)
Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) investeeris 2024. aastal Eestisse rekordilised 244 miljonit eurot kokku 14 eri projekti. See on suurim aastane investeering Eestisse ja näitab suurt panust just siinses regioonis.
„Olen lootusrikas ja enesekindel, et suudame potentsiaalselt säilitada sarnast investeeringute taset. Eriti tooksin esile Eesti – Eesti on kolme Balti riigi seas pälvinud suurima investeeringu, mis ajalooliselt ei ole nii tavapärane,“ märkis EBRD Balti riikide juht Tomas Kairys Ärilehele. Balti riikidesse kokku mullu investeeritud 540 miljonit eurot oli samuti rekordiline tase.
Seni on EBRD investeerinud Eestisse 1,18 miljardit eurot läbi 122 projekti. Lätisse 1,19 miljardit eurot läbi 116 projekti ning Leetu 1,77 miljardit eurot läbi 141 projekti.
Näiteks andis EBRD mullu 100 miljoni euro suuruse laenu Enefit Greenile 255 MW Sopi-Tootsi tuulepargi ehitamiseks ja käitamiseks ning 22 miljoni euro suurune investeering tehti KC Pihlaka päikeseparki. 20 miljonit eurot investeeris EBRD ka usaldusfondi EfTEN Special Opportunities Fund.
„Oleme saavutanud piirkonnas tugevaid tulemusi, mille taga on rekordilised investeeringud Eestis ja Leedus – eriti rohelistesse projektidesse, mis toetavad piirkonna üleminekut süsinikuneutraalsusele. Meie tulemused näitavad EBRD jätkuvat efektiivsust kliimarahastajana ja võimet reageerida turu vajadustele,“ märkis Kairys.
Kairys selgitas Ärilehele, et EBRD keskendub valdkondadele, kus on selgelt näha kasvavat nõudlust. „On selge, et EBRD järele on selge vajadus pikaajalise omakapitali investori ja ka ankurinvestorina,“ ütles ta. „Ajalooliselt on meil olnud prioriteetsed sektorid: taastuvenergia, digitaliseerimine ja kapitaliturud. Praegusel ajal on just nendes sektorites, eriti energeetikas, kapitali ja projektide vajadus eriti suur.“
Oluline on tema sõnul märgata Baltikumi ning eriti Eesti, ettevõtete ambitsioone laieneda. „Näeme, et üha enam Eesti ettevõtteid kaalub laienemist ja kasvu välismaal. Siin ongi meie ratsionaalne roll – kui neil kohalikel ettevõtetel võivad olla juba head suhted kohalike kommertspankadega, mistõttu EBRD roll ei pruugi olla nii oluline – siis laienedes Poola või Kesk-Euroopasse, on EBRD neile loomulik partner, kuna neil puuduvad seal varasemad suhted,“ selgitas ta.
Välisinvesteeringute meelitamiseks soovitas Kairys Eestile ja siinsetele ettevõtetele muuhulgas suurendada konkurentsivõimet. „Olge pragmaatilised. Keskenduge kasvule. Valige oma investoreid targalt. Võtke pikaajaline vaade. Otsige investoreid, kes on suutelised aitama kaasa poliitika kujundamises. Samuti on oluline turu prognoositavus. Arvan, et Eesti saab sellega suhteliselt hästi hakkama, ei satu paanikasse ja püüab harida just välisinvestoreid tegelike riskide osas, mis tulenevad geopoliitilisest olukorrast naabruses.“
Leedus ületas pank 2022. aasta rekordi 208 miljonit eurot, investeerides 18 projekti 233 miljonit eurot. Lätis investeeris EBRD 10 projekti 63 miljonit eurot, mis on vähem kui eelmisel aastal saavutatud rekordiline 135 miljonit eurot.
Kokku mullu investeeritud 540 miljonist eurost investeeriti rekordilised 95% (516 miljonit eurot) projektidesse, mis toetavad kolme Balti riigi üleminekut rohelisemale ja jätkusuutlikumale majandusele.