Idusektori eksperdid: uusi rekordeid ei saa püüda igal aastal
(1)
Eesti idusektori tulemusi kokkuvõtval Estonian Startup Ecosystem Annual Fireside Chat arutelul selgus, et kuigi riskikapitalifondides on investeerimiseks valmis ligikaudu miljard eurot ja sektor on saavutanud stabiilsuse, tekitab muret uute idufirmade loomise märgatav vähenemine.
Seega nägid eksperdid vajadust liikuda traditsiooniliselt finantstehnoloogialt ja tarkvaraarenduselt uutesse innovaatilistesse valdkondadesse.
„Eesti fondides on uuteks investeeringuteks valmis umbes miljard eurot ning kohalikud fondid on kasvanud rahvusvahelisteks, avades kontoreid teistes riikides ning vaadates senisest palju rohkem välja. Samas on kasvanud ka investeeringud kohalikku ökosüsteemi - alates aastast 2019 on Eesti riskikapitalifondide investeeringud kohalikule turule kasvanud kolm korda. Näiteks mullu investeeriti Eesti ettevõtetesse umbes 70 miljonit eurot,“ ütles Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni (EstVCA) juhatuse esimees Kaari Kink.
Samas tõdes Kink, et lõppenud aasta oli fondijuhtidele keeruline. „Kapital on selgelt konservatiivsem ning üle Euroopa on näha trendi, et fondide investorid eelistavad panustada tuntud nimedesse,“ tõdes Kink.
Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni (EstBAN) president Lauri Antalainen märkis, et pärast 2021. aasta ülekuumenenud turgu on saavutatud stabiilsus. „Tõsi, ingelinvesteeringute suurus on viimasel paaril aastal mõnevõrra langenud, kuid tegemist on pigem üle-Euroopalise trendiga. See ei ole suur probleem, sest eesmärk ei ole ainult investeerimine, vaid raha teenimine ning investorid on muutunud kindlasti ka targemaks,“ sõnas ta.
Oodata on häid uudiseid
Eesti Asutajate Seltsi juhatuse liige Hedi Mardisoo tõi välja, et kuigi olemasolevad idufirmad on muutunud efektiivsemaks ja küpsemaks, on uute startuppide vähesus tõsine probleem. „Uute idufirmade asutamise näitaja oli mullu ajalooliselt madal ning see on suur struktuurne küsimus, kuidas toetada inimesi iduettevõtete asutamisel. Riskid on iduettevõtluses suured ning keskkond on täna ebasoodne, see kahtlemata mõjutab inimesi,“ ütles ta.
Arutelul osalenud eksperdid tõdesid, et kuigi ettevõtlikke ideid on Eestis palju, on ebakindlal ajal inimestel keeruline loobuda stabiilsest töökohast ning võtta risk iduettevõtte asutajana. Positiivse märgina nähakse potentsiaalset järelkasvu nii noores põlvkonnas kui ka suurte traditsiooniliste ettevõtete töötajates.
Diskussiooni juhtinud Startup Estonia juht Vaido Mikheim tuletas aga meelde, et viis aastat tagasi oldi Eesti idusektori suhtes optimistlikud. „Kas meie optimism oli põhjendatud?“ küsis ta. Vestlusringis osalejad olid üksmeelsed, et Eesti idusektor on täna teiste Euroopa riikidega võrreldes jätkuvalt heas kohas. Samas mööniti, et Euroopa numbrid tervikuna on USAst maha jäämas.
Välisinvesteeringute keskuse juht Joonas Vänto rõhutas, et Eesti startup-ökosüsteem on maailmas endiselt üks atraktiivsemaid. „Aasta 2023 oli Eesti ajaloos välisinvesteeringute kaasamisel rekordaasta, aga rekordeid ei saa püüda igal aastal. Seega on ootuspärane, et lõppenud aasta tulemused jäävad tagasihoidlikumaks. Kuigi 2024. aasta tõi ka tagasilööke, püsib investorite huvi suur ja siia soovitakse jätkuvalt tulla - meil on hetkel töös mitmeid üle 100 miljoni eurose mahuga potentsiaalseid investeerimisprojekte. Kindlasti kuuleme sellel aastal häid uudiseid investeerimismaastikult,“ ütles ta.
Arutelul tõdeti, et Eesti idusektor, mis on seni keskendunud peamiselt finantsteenustele ja tarkvaraarendusele, peab liikuma uute innovaatiliste valdkondade suunas. Perspektiivikateks suundadeks peetakse süva- ja tervisetehnoloogiaid, kaitsetööstust, energeetikat ning tehisintellekti.
Ekspertide sõnul napib Eestis teadmusmahuka ettevõtluse arendamiseks spetsialiste ning talentide sissetoomine on endiselt kriitilise tähtsusega. „Peame mõtlema, kuidas näiteks saada Eestisse tagasi siit lahkunud teadlasi, kes on asutanud oma ettevõtted mujal,“ pakkus Mardisoo välja.
2025. aasta väljavaadetes olid eksperdid üksmeelel, et Eesti startup-ökosüsteem vajab uusi edukaid väljumistehinguid (exit’e), mis tooks turule tagasi raha nii fondidele kui ka iduettevõtete asutajatele. Samas rõhutati, et iduettevõtete müüke ei tohiks survestada, eriti olukorras, kus turg pole selleks soodne.