Bloomberg: Euroopa Liit tahab piirata Vene varilaevastikku, samuti sealse LNG ja alumiiniumi importi
(15)
Uued meetmed hõlmavad ka täiendavaid piiranguid Moskva nn variflaevastikule, mis transpordib Vene naftat. Samuti plaanitakse rohkem Vene panku rahvusvahelisest maksesüsteemist SWIFT välja lülitada ning tõhustada ekspordikontrolli sõjalisel otstarbel kasutatavate kaupade üle.
Kuigi sanktsioonide täpne sisu on veel arutusel ja võib enne ametlikku esitamist muutuda, on selge, et EL otsib võimalusi Venemaa energiasektori ja tööstuse edasiseks survestamiseks.
Vene gaasi tarned on olnud EL-i liikmesriikide jaoks tundlik teema. Torugaasi sanktsioneerimist ei peeta hetkel teostatavaks, kuna mitmed riigid, sealhulgas Ungari ja Slovakkia sõltuvad endiselt Gazpromi tarnetest.
LNG sanktsioneerimine on aga tõenäolisem, kuna kolm suurimat Vene veeldatud gaasi importijat – Hispaania, Belgia ja Prantsusmaa – ei hakkaks sanktsioone tõenäoliselt blokeerima, hindab Bloomberg. Samas tekitab muret asjaolu, et Euroopa LNG import Venemaalt tõusis möödunud aastal rekordtasemele. Kui 2021. aastal jõudis Euroopasse 12,5 miljonit tonni LNG-d, siis mullu juba 16,3 miljonit tonni.
EL-il tuleb veel otsustada, kas Vene LNG tarnetest loobumine peaks toimuma läbi sanktsioonide, mis muudaks selle õiguslikult siduvaks või läbi regulatsioonide. Sanktsioonid võiksid anda tugevama õigusliku aluse Vene tarnijatega sõlmitud lepingute lõpetamiseks, kuid need nõuavad kõigi liikmesriikide ühehäälset heakskiitu ja on ajaliselt piiratud.
Euroopa valitsused, kes varem olid Vene LNG-st loobumise suhtes kõhklevad, jälgivad aga murelikult, kas ja kuidas gaasi hinnad külma ilma ja uute USA sanktsioonide tõttu tõusma hakkavad.
Alumiinium võetakse samuti luubi alla
Venemaa oli enne Ukraina sõja algust Euroopa jaoks ka oluline alumiiniumi tarnija. Tarnemaht on siiski märkimisväärselt vähenenud tootjate enesepiirangute ja ülemaailmsete tarneahelate ümberkorraldamise tõttu.
Morgan Stanley analüütiku Amy Goweri sõnul moodustab Vene alumiinium praegu umbes 6% Euroopa impordist, mis on poole vähem kui 2022. aastal. Hiina on seevastu sõja algusest alates ostnud Vene metalli üha suuremates kogustes, mistõttu sõltubki impordikeelu mõju sellest, kas täiendavaid koguseid on võimalik ümber suunata.
Lisaks energeetika- ja tööstussektorile plaanib EL sanktsioneerida ka kolmandate riikide, sealhulgas Hiina ja Araabia Ühendemiraatide ettevõtteid, kes aitavad Venemaal hankida relvades kasutatavat tehnoloogiat. Samuti kaalutakse täiendavaid piiranguid Venemaa transpordisektorile.
EL püüab sulgeda ka rohkem võimalusi, mis lubavad Moskval olemasolevatest piirangutest kõrvale hiilida. Paralleelselt uue sanktsioonidepaketiga plaanitakse kehtestada kõrgemad tollitariifid põllumajandustoodetele ja väetistele.
Euroopa Liit kavatseb uue sanktsioonipaketi vastu võtta veebruaris, mil täitub kaks aastat Venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse.
