Riigikontroll: Eesti elektrivarustuse turvamine lonkab – selged nõuded on seatud vaid ühele objektile

Riigikontrolli värske audit paljastab murettekitava olukorra Eesti elektrivarustuse turvalisuses. Hoolimata julgeolekuolukorra halvenemisele on selged füüsilise kaitse nõuded kehtestatud ja rakendatud vaid ühele objektile, mis on Eesti elektriga varustamise seisukohast eluliselt tähtis.

See objekt on määratud riigikaitseobjektiks ning selle kaitseks on kehtestatud vastav kord. Teistele kriitilise tähtsusega objektidele, mis pole riigikaitseobjektid, pole aga eraldi füüsilise turvalisuse nõudeid seatud. See tähendab, et elektriettevõtted on pidanud aastaid ja peavad ka praegu ise otsustama, milliseid kaitsemeetmeid rakendada. Kuigi elementaarsed meetmed on võetud, on need osaliselt nõrgemad, kui riigikaitseobjektile kehtestatud nõuetes määratud.

Riigikontroll andis auditi tulemuste põhjal kliima- ja siseministrile mitu soovitust. Muu hulgas tehti ettepanek hinnata terviklikult vajadust määrata elektriga varustavaid objekte riigikaitseobjektideks. Protsess peaks algama kliimaministeeriumis, mis peaks elutähtsa teenuse osutajatelt koguma infot oluliste objektide kohta, seda analüüsima ja tegema ettepanekud siseministeeriumile. Viimane otsustab alalise riigikaitseobjekti staatuse määramise vajaduse ning lõpliku otsuse langetab valitsus.

Elektriga varustamisega seotud riigikaitseobjektide nimekirja pole aga uuendatud 2017. aastast, kui üks praegu oluline objekt riigikaitseobjekti staatuse sai. Siseministeerium ei suutnud auditi käigus tagantjärele selgitada, miks toona teisi samaväärseid objekte riigikaitseobjektideks ei määratud. Toonased ametnikud enam ministeeriumis ei tööta ning ministeeriumil pole toonase otsustusprotsessiga seotud dokumente.

Nõudeid lubatakse uuendada tänavu

Riigikontroll leiab, et elektrivarustust tagavate ettevõtete objektide kaitsmiseks ei ole ilmtingimata vaja neid riigikaitseobjektideks määrata. Küll aga tuleks kliimaministeeriumil koguda kokku teave füüsilise ründe ohtude ja võimalike vastumeetmete kohta ning jagada seda elektriettevõtjatega. See aitaks ettevõtetel valida ja rakendada konkreetsele objektile sobivaid kaitsemeetmeid.

Kliima- ja siseminister vastasid, et riigikaitseobjektide loetelu on plaanis üle vaadata ja seda uuendada 2025. aastal. Samuti märkisid nad, et elektriettevõtted võivad rakendada riigikaitseobjektidele kehtivatega sarnaseid põhimõtteid ka neil kriitilistelt tähtsatel objektidel, mis pole riigikaitseobjektiks määratud.

Kuna riigikaitseobjektidele mõeldud miinimum- ja lisaturvameetmed pole avalik teave, rõhutab riigikontroll, et siseminister ja kliimaminister peaksid leidma võimalusi, kuidas neid meetmeid elektriettevõtjatele tutvustada ja vajaduse korral ettevõtteid nende rakendamisel nõustada.

Riigikontroll hindas auditi käigus, kuidas on füüsiliste rünnete vastu valmistunud põhivõrguettevõtja AS Elering, jaotusvõrguettevõtja Elektrilevi OÜ ning elektritootja AS Enefit Power. Valimis oli viis objekti (selliseid objekte on tegelikult rohkem), millest üks, AS-i Elering oma, on määratud riigikaitseobjektiks. Ülejäänud neli on elektriettevõtjad ise oma riskianalüüsides kriitilise tähtsusega objektideks nimetanud.

Elektriga varustamise teenuse katkemisel on väga suur mõju riigi toimimisele, teistele elutähtsatele teenustele ja elanikkonnale. Seega on äärmiselt tähtis tagada elektriga varustavate oluliste objektide füüsiline turvalisus. Auditis käsitleti väliseid füüsilisi ründeid, näiteks vandalismi, vargust, meeleavaldusi, rünnakuid ja ohtlikke saadetisi.