Kuidas sai alguse Eesti Töötukassa? Kui palju erineb see teiste lähiriikide omast ja kas mujal riikides on ikka rohi rohelisem ning taevas sinisem?

Eesti tööstuskindlustussüsteemi sünnikohaks nimetab Mart Laari valitsuses sotsiaalministriks olnud Eiki Nestor transporditöötajate ametiühingut, kohta, mille juht ta 1990ndatel oli ja kus töötutoetuste süsteem toimib täienduseks üleriiklikule veel ka praegu. „Süsteem sai loodud teadmises, et saabumas on uus aeg, kus inimesed võivad jääda töötuks, nende sissetulekud kukuvad ja vaja oleks turvapatja,“ sõnab ta.

Eeskujuks ja aluseks võeti Põhjamaad, eelkõige Soome, kus lahendati siis ning lahendatakse ka tänapäeval erinevaid küsimusi ning muresid kolmepoolselt – ametiühingute, tööandjate ja valitsuse vahel. „Mulle selline ühiskonnakorraldus istus siis ja istub ka täna. Me peaksime ka praegu otsuste langetamisel usaldama rohkem kodanikuühiskonda. Töötukassa on suurepärane näide, et see toimib. Töötukassa juhtimisega on minu arvates väga hästi hakkama saadud,“ räägib Nestor.

Pikk lobitöö teemal „kes on töötu?“

Töötuskindlustussüsteemi juurutamine oli seitsmendasse riigikogusse kandideeriva noore poliitiku Eiki Nestori valimislubadus. „Kahjuks oli tollal palju teisi asju, mis riigis korrastamist vajasid. Tõele au andes pidin ma 90ndatel pikalt tegelema üldse sellega, et selgitada, kes see töötu selline üldse on. See oli aeg, mil mõeldi veel nõukogudeaegses plaanimajanduse stiilis. 1999. aastal, kui juba kolmandat korda töötuskindlustuse loomine lubatud sai ning valitsusse läksime, oli juba lihtsam,“ meenutab endine sotsiaalminister.

Kõik suuremad sotsiaalkindlustusreformid said läbi arutatud kolmepoolselt – ametiühingute, tööandjate ja valitsusega. Nii ka töötuskindlustuse küsimus.

Sotsiaalkindlustusreformi jaoks loodi valitsuses komisjon, mille juhiks sai Eiki Nestor ning aseesimeheks tollane rahandusminister Siim Kallas. „Peaminister Mart Laar ütles, et leppige omavahel asjad kokku ning esitlege. Nii me Siim Kallase köögis istudes ja arutledes viimased plaanid paika panimegi,“ meenutab Nestor.

Esimesele lugemisele läks kipakas eelnõu

Kui suuremas osas jõuti ka tööandjate ja ametiühingutega põhimõtteliste kokkulepeteni kiirelt, siis lahkarvamusi tekitas maksumäära suuruse teema. „Siis aga saabus hetk, kui riigikogule tuli eelnõu ära esitada, ehkki täit kolmepoolset kokkulepet polnud veel saavutatud. Esitasime selle riigikesksena, mis ka mulle endale ei meeldinud, ent aeg surus takka. Kui riigikogus esimene lugemine tehtud sai, jõuti ka kokkuleppele,“ räägib Nestor. Valminud kokkuleppe alusel kirjutati seadus ümber, loodi avalik-õiguslik isik – töötuskindlustuse seaduse alusel tegutsev Eesti Töötukassa – ning üks eelnõu asendati teisega. „Sotsiaalkomisjoni juhtisid tollal kaks väga mõistlikku inimest, sotsiaalvaldkonda hästi tundvad Raivo Paavo ja Toomas Vilosius, kes seda tegid, ning plaan sai paika. Avalik-õiguslik isik, nagu töötuskindlustus tänapäeval on, on kodanikuühiskonna ja valitsuse koostöö.“

Hüvitiste saajate ring võiks olla laiem

Praegusest töötuskindlussüsteemist kõneldes arvab Nestor, et selle saajate ring võiks olla palju laiem ning hüvitisele võiks õigus olla ka neil, kes vabastatakse töölt poolte kokkuleppel. „Kui kindlustust on makstud, peaks saama ka hüvitist. Paljudes riikides sellist töölepingu lõpetamise vormi nagu „poolte kokkuleppel“ ei eksisteeri. Meil ta on ja arvan, et tegu on väga kultuurse ning inimliku töösuhte lõpetamise vormiga, kuid hüvitise õigus võiks inimesel olla.“

Nestor meenutab, et erksa seigana on meelde jäänud ka esimese töötuskindlustusmakse tasumine. „See läks teele interneti teel, ühe nupuvajutusega. Tegu oli väga suure ja olulise asjaga,“ sõnab endine sotsiaalminister.

Viimane Ida-Euroopa riik, kus töötuskindlustussüsteem loodi

Lauri Leppik oli aastatel 1997–2001 sotsiaalkindlustusreformi komisjoni liige, aastail 1998–1999 selle esimees ja üks pensionireformi ning töötuskindlustuse seaduse autoreid. Ta meenutab, et töötuskindlustuse käivitamisel 2002. aastal oli Eesti Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest viimane, kus turumajandusele ülemineku järel töötuskindlustussüsteem loodi. „Teistes selle piirkonna riikides oli kindlustuspõhine töötute sotsiaalse kaitse süsteem loodud valdavalt juba 90ndate esimeses pooles,“ sõnab ta.

Süsteem disainiti nii, et sel oleks arvestatav rahaline puhver

Leppiku sõnul ei järgi Eesti töötuskindlustussüsteem otseselt ühegi teise riigi eeskuju, vaid pigem mõjutasid süsteemi käivitamise ajal tehtud konkreetsemaid poliitikavalikuid tolleks ajaks kujunenud siseriiklikud tingimused, aga ka mõned laiemad taustategurid. „Esiteks, kuivõrd pensioni- ja ravikindlustuse rahastamiseks kehtestatud sotsiaalmaks on Eestis olnud tööandja tasuda, langes töötuskindlustusmakse rohkem töötaja koormuseks. Selline koormuse jaotus pigem ei ole Euroopas tavapärane,“ arutleb Leppik.

Sagedamini on Euroopa riikides pensioni- ja ravikindlustuse finantskoormus olnud jagatud tööandja ja töötaja vahel, samas kui töötuskindlustuse rahastamisel on tööandjal enamasti suurem koormus kui töötajal. „Teine keskne valik puudutas rahastamisskeemi. Eesti töötuskindlustus disainiti nii, et süsteemil oleks arvestatav rahaline puhver ning töötuse määra muutumine ei tingiks kohest vajadust maksumäära muuta. Paraku pole seda vastutsüklilisuse põhimõtet suudetud tegelikkuses alati järgida.“

Lauri Leppiku sõnul mõjutas töötuskindlustuse tagatava sotsiaalse kaitse taseme valikuid ühelt poolt soov tagada vastavus Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi ja Euroopa sotsiaalharta miinimumstandarditele nii hüvitise määra kui ka maksmise kestuse osas. „Ent teisalt, algsel kujul töötuskindlustushüvitised neid miinimumstandardeid ka sisuliselt ei ületanud, kuivõrd kõrgem tase oleks ühtlasi tähendanud kõrgemat maksumäära. See tähendas, et nii hüvitise määr kui ka maksmise kestus jäid võrdluses teiste Euroopa riikidega pigem skaala madalamasse otsa.“

Nüüdseks, enam kui 20 aasta pikkuse ajaloo vältel, on Eesti töötuskindlustussüsteemi tingimustesse tehtud mitmeid parameetrilisi muudatusi, kuid kesksed põhimõtted on siiski suuremas osas jäänud endisteks.

Jaga
Kommentaarid