Sirje Potisepp: Euroopa rohepööre tõstab piimatoodete hinda ka meie kaupluselettidel
(33)
Toorpiima hind Euroopas on tõusuteel, ajaloo rekordtasemele on jõudnud koore hind. Kuna Eesti piimafarmid lähtuvad hinnakujunduses Euroopa Liidu (EL) keskmisest, siis paraku jõuab hinnatõus Euroopas ka meie piimalettidele, kirjutab Eesti toiduainetööstuse liidu juhataja Sirje Potisepp.
Piimafarmidel läheb praegu hästi. Euroopa Liidu keskmine toorpiima hind kasvab juba eelmise aasta algusest ja prognoosi kohaselt jõuab tänavu märtsiks kõigi aegade rekordtasemele. Kuidas see meid mõjutab? Nimelt seeläbi, et piimatööstustega sõlmitud lepingud lähtuvad EL-i keskmisest toorpiima hinnast. Kui seal hind tõuseb, küsib ka Eesti põllumees rohkem. See aga tähendab, et kallimaks lähevad kõik piimatooted.
Euroopa Liidu piimahind avaldatakse kahe- kuni kolmekuulise nihkega, Eesti tarbijateni jõuavad need hinnad veelgi suurema viivitusega. Kui möödunud aasta jaanuaris oli piimatonni hind 442 eurot, siis detsembris juba 533 eurot tonnilt. Prognoosi kohaselt jätkab hind tõusuteed veel terve esimese kvartali ja võib tõusta kuni 560 euroni. See tähendab, et piimatoodete hind võib tõusta arvestades kaubanduse juurdehindlust ja käibemaksu ca 10%. Juustu puhul on mõju veelgi suurem, kuna ühe kilogrammi juustu tootmiseks on vaja umbes 10 kilogrammi piima.
Hinnatõus on vältimatu
Peale toorpiima hinnatõusu on ajalooliselt kõige kõrgemal tasemel koore hind – detsembri keskmine oli 4,09 eurot kilogrammi kohta, mis on ligi 50% kallim kui aasta varem (2,82 eurot/kg). Kõrgest koore hinnatasemest tingituna on ka suurema rasvasisaldusega toodete nagu või, rõõsa-, vahu- ja hapukoore hinnad suure surve all. Ka või hind on aegade kõrgeimal tasemel – võrreldes 2023. aastaga on kasv 35%. Seega on piimatoodete hinnatõus kauplustes vältimatu, kuna piima kokkuostuhind on aastaga oluliselt tõusnud ning prognooside kohaselt jätkub see suundumus nii maailmas kui ka Euroopa turgudel.
Eestis ei ole põhjust karta piima nappust, sest meie piimatootmine ületab märkimisväärselt kodumaise tarbimisvajaduse. Eesti piimafarmid toodavad igal aastal umbes 40% rohkem toorpiima, kui meie turg suudab ära kasutada, mistõttu on suur osa toodangust suunatud eksporti. Samas seisavad Eesti piimatööstused silmitsi tiheda konkurentsiga naaberriikide, näiteks Leedu tööstustelt. Kui Leedu piimatööstus pakub toorpiima eest isegi vaid ühe protsendi võrra kõrgemat hinda, eelistavad Eesti piimatootjad oma toodangu sinna müümist. See tähendab, et Eesti piimatööstustel ei jää muud üle, kui kohaneda Euroopa hinnatõusuga, et tagada tooraine kättesaadavus.
Euroopa kurss: kestlikum tootmine
Mis selle on tinginud? Ühelt poolt Euroopa Liidu kliimapoliitika, mille eesmärk on vähendada põllumajanduse keskkonnamõjusid ja suunata tootmine kestlikumale kursile. Mitmetes liikmesriikides rakendatakse juba meetmeid metaaniheitmete piiramiseks, kuna kariloomad, eelkõige lehmad, annavad märkimisväärse panuse kasvuhoonegaaside kogumisse. Selleks on arutlusel ka maksude kehtestamine igale piimalehmale, et kompenseerida nende tekitatud emissioone. Sellised poliitikad avaldavad aga survet põllumajandustootjatele, sundides osa neist oma loomakarja vähendama või tootmist lõpetama. Tulemuseks on toorpiima kättesaadavuse vähenemine, mis tingib loomuliku hinnatõusu. Lisaks suurendavad täiendavad maksud ja regulatsioonid otseselt tootmiskulusid, mida omakorda kajastatakse piimatoodete hinnas. Seega ei ole hinnatõus üksnes nõudluse ja pakkumise küsimus, vaid sügavamalt seotud rohepöörde ja keskkonnasäästlikkuse eesmärkidega, mis kujundavad põllumajanduse tulevikku.
Tooraine kättesaadavust vähendavad ka viimaste aastate jooksul lisandunud sõjalised pingekolded, sest paljud riigid on asunud toorainet varuma piimapulbri või kauasäilivate valmistoodete näol.
Sellel nädalal lisandus ka uudis suu- ja sõrataudi jõudmisest Euroopasse, mille levimisel võivad olla väga suurte mõjudega tagajärjed nii liha- kui piimatoodete hinnale.
Hinnatõus pole vaid kohalik
Koore hinnatõusu mõjutab märkimisväärselt toorpiima rasvasisalduse langus, mis on tingitud lehmade tänapäevasest tõuaretusest. Kuigi lehmad toodavad rohkem piima, on selle piima rasvaprotsent madalam, mis tekitab lisasurve rasvarikkamate toodete, nagu või, koore ja juustu, tootmiseks. Kuna nende toodete valmistamiseks on vaja suuremat kogust toorpiima, tõstab see otseselt tootmiskulusid. Näiteks ühe kilogrammi või tootmiseks vajaminev piimakogus kasvab madalama rasvasisaldusega piima korral, mis omakorda kergitab lõpptoodete hinda tarbijate jaoks.
Seega on selge, et piimatoodete hinnatõus ei ole ainult kohaliku turu küsimus, vaid peegeldab laiemat ülemaailmset ja Euroopa-sisest suundumust. Rohepööre, tootmiskulude suurenemine ning geopoliitilised pinged avaldavad suurt mõju nii piimatootmisele kui ka lõpptoodete hindadele. Eesti piimatootjatel on võimalik Euroopa hinnatõusust osa saada, kuid see tähendab ka tarbijate jaoks kallimaid kauplusehindu. Kuigi piima nappust me kartma ei pea, peavad tarbijad ja tootjad ühiselt kohanema uute tingimustega, kus hinnad tõusevad ja kestlik tootmine saab järjest suurema kaalu.