Igor Habali sõnul on viimased aastad üürikorteritesse investeerinud väikeinvestorid aru saanud, et 1–2 korterit finantsvabadust ei too, vaid pigem on tegemist ikkagi tööga. „Üüriäri pole passiivne tulu, vaid igakuine haldamine. Suures plaanis on üürikorterisse investeerimise kõige kasumlikum osa vara väärtuse kasv ajas. Olukorras, kus müügihinnad on põhjast taas tõusmas ning üüritasud ei suuda kaasa minna, jäävad tootlused ka sel aastal madalaks ning investorite huvi varade soetamise vastu leigeks,“ ütles Habal.

Väikeinvestorite osakaal väheneb

„Eesti üüriturg muutub nii nagu lääneriikideski järjest professionaalsemaks. Väikeinvestorid ei kao küll kuhugi, kuid nende osakaal väheneb. Samal ajal kasvab kinnisvarafondide mõju, kes ehitavad üürimaju, omavad sadu kortereid ning kasutavad professionaalseid haldusmeeskondi. See muudab teenuse küll kallimaks, kuid rikastab turgu. Kinnisvarafondide tegevus toob näiteks turule rohkem 3- ja 4-toalisi kortereid, mida varem nappis,“ lisas Habal.

„Pikas plaanis Eestis üürijate osakaal kasvab. Kui praegu on ligi 80% eestlastest kinnisvaraomanikud, siis tulevikus läheneme Lääne-Euroopale, kus omanike ja üürnike osakaal on enam-vähem võrdne. Inimeste mõtteviis on samuti muutumas ning omamise asemel võetakse kodu pigem igakuise teenusena. Ka kuumaksu mõttes jääb üürimine lähiaastatel omamisest kuni paarkümmend protsenti odavamaks,“ ütles Habal.

Omanikud hoiavad seniseid üürnikke

„Praegu on üüriturul pakkumiste arv kergelt langenud – omanikud pigem hoiavad seniseid üürnikke, teisalt pole turistide ja välismaalaste arv koroonaeelsele tasemele taastunud, mistõttu on aktiivsus madalam ning ka alapakkumisest rääkida ei saa,“ rääkis Uus Maa juhatuse liige.

„Hoolimata pakkumise vähenemisest ei ole tänavu oodata suurt üürihinna kasvu. Prognoosi kohaselt jääb üürihindade tõus tänavu üldise inflatsiooniga samasse suurusjärku,“ lisas Habal.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena