Tarkvaraarenduse tellimine on ettevõtte jaoks märkimisväärne investeering, mis peab tooma reaalset kasu. Paraku näeme praktikas sageli olukordi, kus arendatud lahendus ei vasta kasutajate tegelikele vajadustele või tekivad projekti käigus märkimisväärsed lisakulud. Prototüübist alustamine aitab neid riske maandada ja tagada projekti õnnestumise.

Kui ehitad maja, siis alustad ju projektist, mitte ei hakka kohe vundamenti valama. Paraku lähtuvad paljud ettevõtted IT-arendust tellides põhimõttest, et kõigepealt ehitage valmis kahekordne maja, soovitavalt valgete seinte ja garaažiga. Küll me siis hiljem vaatame, mis ruumid sinna tulevad, milline saab olema küttesüsteem ning lõpuks otsustame kui palju inimesi seal elama asub ning mis elutingimused me neile loome. Lõpptulemus on see, et selline maja ei rahulda kellegi vajadusi ning ümberehitamine on kallis ja aeganõudev. Sarnane tulemus võib tabada ka tarkvaraarendust.

Arendust tasub alustada prototüübist

Seega, kui vähegi võimalik tasub arendust alustada prototüübist, sest see annab nii tellijale kui arendajale selge arusaama, mida täpsemalt ehitama hakatakse ja mida see tegema peab. Prototüübi loomine algab tavaliselt vajaduste kirjeldamisest ja nende analüüsist. Eelnevalt tuleks aga selgitada välja, kuidas andmed ettevõtte sees liiguvad, vaadata üle tööprotsessid ja kes mille eest vastutab. Oluline on mõelda ka sellele, kuidas ettevõtte kliendid saaksid teenust paremini, lihtsamini ja kiiremini.

Prototüüpi on võimalik reaalsete kasutajatega testida. Selle loomine võimaldab kaasata kõiki tulevasi kasutajaid juba projekti algfaasis. Kui erinevate osakondade juhid ja võtmeisikud saavad prototüübi peal katsetades anda arendajale sisendit ning näha oma ettepanekute realiseerumist, tekib neil emotsionaalne side loodava lahendusega. See on üks võtmetegureid, mis tagavad, et valminud tarkvara ka tegelikult kasutusele võetakse.

Mida detailsem prototüüp, seda parem

Kui lähteülesande paneb kokku vaid väike grupp inimesi või ainult tegevjuht, on suur risk, et arendatakse midagi, mis ei vasta tegelikele vajadustele. Prototüübi etapiviisiline arendamine koos regulaarse tagasisidega erinevatelt osapooltelt aitab hoida õiget kurssi. Igal kohtumisel tehakse vajalikke korrektuure ning lõpptulemus vastab tõepoolest organisatsiooni vajadustele.

Prototüübi loomise käigus analüüsitakse põhjalikult ettevõtte olemasolevaid protsesse. See võimaldab tuvastada kohad, kus saab tööprotsesse automatiseerida või digitaliseerida. Nii ei piirdu kasu ainult uue tarkvara loomisega, vaid optimeeritakse ka ettevõtte üldist toimimist.

Detailne prototüüp võimaldab ka arendajal teha tellijale soovitud arendusele täpse hinnapakkumise fikseeritud hinnaga. See annab tellijale kindlustunde eelarve osas ning väldib hilisemaid üllatusi lisatööde näol, mis võivad kokkuvõttes osutuda kallimaks kui esialgne arendus. Kui kõik osapooled saavad ühtemoodi aru, mida täpselt arendama hakatakse, väheneb oluliselt risk, et projekti käigus tekib vajadus suuremateks muudatusteks.

Just sel moel, prototüübi testimise ja kliendi tööprotsesside põhjaliku analüüsi tulemusel, valmis projekteerimisbüroo K-Projekti, tellimusel uuenduslik projektijuhtimistarkvara. Algselt kliendi vajaduste jaoks loodud IT-lahendus osutus sedavõrd innovaatiliseks, et sellest on välja kasvamas arhitektuuri- ja inseneribüroodele mõeldud universaalne toode, mida varem pole turul pakutud.

Kokkuvõttes on prototüübist alustamine investeering, mis tasub end mitmekordselt ära läbi väiksemate arenduskulude, parema lõpptulemuse ja suurema kasutajate rahulolu.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena