Statistikaameti andmeteaduri Kadri Rootalu sõnul iseloomustab eelmise aasta tööturgu 2023. aastal alanud langustrendi pidurdumine. Võttes aluseks tööturu kiirstatistika ja võrreldes 2023. ja 2024. aasta viimast päeva, on näha, et kehtivaid töösuhteid oli töötamise registris 2024. aasta lõpus 738 tuhat, mida on 1300 võrra vähem kui aasta varem. Rootalu sõnul on langus aga märkimisväärselt väiksem kui aastatel 2022–2023, kui töösuhete arv vähenes üle kümne korra rohkem ehk 15 000 võrra.
„Me näeme töösuhete arvu languse pidurdumist. Samas tõuseb esile, et viimase viie aasta võrdluses suudab 2024. aasta ületada töösuhete arvu poolest vaid 2020. aastat,“ kirjeldas Rootalu.
Paljudel töötajatel on kaks töökohta
Kuna inimesel võib olla korraga rohkem kui üks töökoht, tasub Rootalu sõnul vaadata ka töötamise registris kehtiva töösuhtega arvel olevate unikaalsete töötajate arvu. „Me näeme, et viimase kahe aasta jooksul on vähemaks jäänud nii töösuhteid kui ka töötavaid inimesi,“ rääkis Rootalu. 2024. aasta lõpus oli töötavaid inimesi 634 tuhat ehk 2300 võrra vähem kui aasta varem. „Töösuhete arvu langusest väiksem töötajate arvu langus viitab sellele, et juurde on tulnud rohkem kui ühe töökohaga inimesi,“ märkis Rootalu.

Tööturul ollakse kauem, kõrvale jäävad noored ja naised
Soo ja vanuse järgi tõuseb esile, et töötajate arv on vähenenud eelkõige naiste ja nooremate ehk alla 40-aastaste inimeste seas. Kui 2019. aasta lõpus oli alla 40-aastaseid tööturul 266 tuhat ja isegi 2022. aastal 261 tuhat, siis 2024. aasta lõpus vaid 245 tuhat. Kõige rohkem ehk enam kui 4000 inimese võrra (3%) on viimase aasta jooksul vähenenud töötajate arv vanusegrupis 30–39