Karm uuringutulemus. Iga kolmas Eesti tööealine ei tuleks sissetuleku kadumisel toime üle ühe kuu

Koguni 32% Eesti tööealistest elanikest ei tuleks sissetuleku kadumisel toime üle ühe kuu, selgub LHV tellitud Kantar Emori uuringust. Võrreldes 2022. aastaga peegeldab tulemus kahekordset kasvu.

„Lõhe inimeste hoiakute ja tegeliku finantskäitumise vahel suureneb. Ehkki uuringu kohaselt peab raha kogumist oluliseks enamus Eesti inimestest, säästab 68% vastanutest vähem kui 10% sissetulekust. Paraku muudab vähene säästumäär Eesti elanikud ootamatuste suhtes väga haavatavaks,“ ütles LHV investeerimisteenuste juht Sander Pikkel. Suurim rahaline ebakindlus valitseb 25-34-aastaste seas, kellest koguni 41% tuleks sissetuleku kaotamisel toime kõigest ühe kuu. Seevastu 35-49-aastaste puhul on vastav näitaja 37% ja 50+ vanuserühmas 26%.

Üldine soovitus turvatunde kasvatamiseks on luua meelerahufond, millest saab vajadusel katta oma kulud vähemalt kolme kuu ulatuses. „Rahaline puhver on oluline, et suurendada valmisolekut ootamatute väljaminekute katmiseks - olgu põhjuseks näiteks tervisekulud, koduremont või töökaotus. Meelerahufond aitab keerulises olukorras vähemalt lühiajaliselt säilitada harjumuspärase elukorralduse,“ sõnas Pikkel.

Inimeste säästud üha vähenevad

Ometi selgus uuringust, et kolm kuud või rohkem suudaks tänaseks kogutud säästudega hakkama saada üksnes 30% Eesti tööealistest. Veel 2022. aastal oli vastav näitaja 48%.

Viimaste aastate kiire elukalliduse tõus on Eesti elanike sääste oluliselt vähendanud. Samal ajal on ka säästmise ja investeerimisega seotud müüdid visad kaduma. „Regulaarsed ja automatiseeritud sissemaksed meelepärasesse kogumislahendusse on üks tõhusamaid ning nutikamaid viise enda tulevikukindluse kasvatamiseks,“ ütles Pikkel. Ühtlasi lükkab Pikkel ümber müüdi, et investeerimisega tasub alustada üksnes paksu rahakoti olemasolul. Tema sõnul on tegelikkus vastupidine.

„Enamasti on mõistlik algust teha just väikeste summadega, et hankida kogemusi ja õppida. Investeerimise puhul on pikaajalise edu vundament ja hea ennustaja säästmisharjumuse kujundamine.

Säästmist ja investeerimist tasub vaadata teekonnana ning liikuda väikeste sammudega. Hea mõte on planeerida säästmine kuude kaupa ja seadistada automaatsed püsimaksed endale sobivas summas. Võttes näiteks aluseks Eesti keskmine brutopalk ehk 2000 eurot ja seades eesmärgiks koguda kolme kuu kulusid kattev meelerahufond (näiteks 5000 eurot) kahe aastaga, peaks iga kuu säästma pisut üle 200 euro. „Veelgi nutikam on kasutada erinevate teenusepakkujate valikus olevat kogumiskontot, kuhu säästetud summalt teenib inimene ka väikest intressi. See on võimendus, mis eesmärgi täitmisele pisut kaasa aitab,“ ütles Pikkel.