Agentuuri teatel toetavad stabiilse väljavaatega reitingut tugev riigijuhtimine ja institutsioonid. Samuti ka kuulumine Euroopa Liitu ja euroalasse ning jätkuvalt madal võlakoormus ja netolaenuandja positsioon.

Fitchi hinnangul lõpetas Eesti 2024. aasta kokkuvõttes 0,8 protsendise majanduslangusega. Eesti kehva majandusarengu põhjuseks peab agentuur koroonapandeemia ja Venemaa sõja mõjusid. Fitchi prognoosi kohaselt taastub majanduse kasv 2025. aastal 1,2 protsendile ja kiireneb 2026. aastal 2,3 protsendile. Varasemalt prognoosis reitinguagentuur aga mõlemaks aasta 2,6-protsendilist kasvu.

Eesti majanduskasvu takistavad rahvusvahelise hindaja arvates sisendhindade kasv, ülemaailmse ekspordi turuosa vähenemine ja suur sõltuvus puidutööstusest. Samuti toob agentuur välja, et kiire palgakasv Eestis on toonud kaasa meie toodete ja teenuste suhtelise kallinemise võrreldes teiste välismaiste kaupadega.

Võlakoormuse stabiliseerimiseks ja suuremateks kaitsekulutusteks on ette nähtud tulumeetmed aastasse 2026 julgeolekumaksuga. Plaan on ka vähendada 2028. aasta lõpuks halduskulusid 1 protsendi võrra SKPst.

Fitch prognoosib 2024. aasta eelarvepuudujäägiks 3 protsenti SKPst, mis langeb 2026. aastal 2,6 protsendile. Riskikohtadeks eelarvepositsioonile on geopoliitiline olukord ja ebakindlus välisnõudluse ning majanduskasvu taastumise suhtes. Eeldus on, et Eesti jätkab EL eelarvereeglite järgimise ja majanduskasvu edendavate reformide kursil.

Fitch prognoosib, et valitsemissektori võlakoormus tõuseb 2026. aasta lõpuks 26 protsendini SKPst. See on siiski oluliselt madalam kui sama reitinguga riikide mediaan 55,1 protsenti.

Inflatsioon tõuseb agentuuri hinnangul 2025. aastal 4,8 protsendini ja langeb 2026. aastal 3 protsendile. Pangandussektor on hästi kapitaliseeritud, likviidne ja kasumlik, viivislaenude osakaal on madal.

Fitch hinnangul võib reitingu langetamisele viia märkimisväärne võlakoormuse kasv suhtes SKPsse, tingituna siis kulusurvest või nõrgematest kasvuväljavaadetest. Riskitegurina näeb agentuur keskpika majanduskasvu väljavaate halvenemist nõrgenenud konkurentsivõime tõttu. Lisaks on võimalikuks ohuks geopoliitiliste riskide suurenemine, mis mõjutaks majanduskasvu ja eelarvepoliitikat.

Reitingu tõstmisele võiks viia tugev eelarvepoliitika koos püsiva võlakoormuse vähendamisega keskpikas plaanis ning tugevam majanduskasv.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena