Kõige kallim on elektri hind esmaspäeval hommikul kella üheksa ja kümne vahel (423,46 eurot) ja õhtul kuue ja seitsme vahel (400,07 eurot).
Esmaspäevane hind on seni aasta kõrgeim. Enamjaolt on päeva keskmine hind püsinud alla 100 euro megavatt-tunnist.
Elektri hind on esmaspäeval sama ka Lätis ja Leedus, Soomes mõnevõrra madalam (140,86 eurot).
Igapäevased elektri börsihinna kõikumised mõjutavad vaid neid tarbijad, kel on sõlmitud börsihinnaga elektripakett. Fikseeritud hinnaga elektrilepingu puhul on hind lepinguperioodiks kokku lepitud ja see ei muutu.
Kuidas kujuneb börsihind?
Elektrimüüjad edastavad iga päev börsile tellimuse, kui palju nende kliendid järgmiseks päevaks elektrit vajavad. Selgub toodetava energia hulk.
Esimestena pääsevad nõudluse katmiseks turule taastuv- ja tuumaenergia üksused. Nende toodang on madalama hinnaga, kuna energiaallikad on soodsad ja tootmisel ei teki süsihappegaasi. Kui taastuvenergiast piisab tarbimise katmiseks, on elektri hind turul soodne.
Kui taastuvad allikad ei kata nõudlust, pääsevad turule põlevkivi-, kivisöe- ja gaasielektrijaamad. Nende elekter on kallim nii kütuse kui ka CO2 emissioonitasu tõttu.
Elektri börsihinna määrab viimane pakkuja. Kui viimasena katab turunõudmise näiteks gaasielektrijaam, mille hind on kõrgem, siis määrabki ta ära selle konkreetse tunni elektrienergia hinna.
