Kauplejad piiravad siiani teistes riikides asuvatele klientidele juurdepääsu oma veebisaitidele ja äppidele
(7)
Euroopa Kontrollikoja uue aruande kohaselt on endiselt probleemiks põhjendamatu asukohapõhine tõkestus, mis piirab tarbijate juurdepääsu veebis pakutavatele kaupadele ja teenustele.
Kuigi 2018. aastal vastu võetud asukohapõhise tõkestuse määruse eesmärk oli reguleerida kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel diskrimineerimise küsimusi, on liikmesriikides endiselt probleeme selle rakendamisega. Audiitorite sõnul tuleb veelgi tugevdada ja ühtlustada nõuete täitmise tagamist.
Tarbijad peaksid olema paremini informeeritud võimalustest saada tuge ja kaitset. Audiitorid soovitavad ka uurida, kas asukohapõhist tõkestust käsitlevad nõuded peaksid hõlmama ka näiteks audiovisuaalteenuseid.
Piirang teiste riikide klientidele
Asukohapõhine tõkestus tähendab näiteks seda, et ühes liikmesriigis tegutsevad kauplejad tõkestavad või piiravad teistes liikmesriikides asuvate klientide juurdepääsu oma veebisaitidele ja äppidele. Sama fenomeniga on tegu ka siis, kui kaupade ja teenuste ostutingimused sõltuvad kliendi asukohast. 2018. aastal vastu võetud asukohapõhist tõkestust käsitlevas määruses tunnistatakse, et teatavatel juhtudel võib see tava olla põhjendatud.
Näiteks kui ELi riikides kehtivad erinevad õiguslikud nõuded (näiteks alkoholi ostmise vanusepiirangud) või kui kaupleja otsustab oma kaupu mõnes teises liikmesriigis asuvatele klientidele mitte müüa. Kui aga selline põhjendus puudub, on ELi elanikele müüvatel kauplejal keelatud inimeste ostuvõimalusi nende asukoha tõttu piirata.
„Asukohapõhine tõkestus piirab tarbijate võimalusi ja valikuid, põhjustab klientides suurt rahulolematust ning tekitab takistusi toodete ja teenustega vabale kauplemisele ELi digitaalsel ühtsel turul,“ ütles auditi eest vastutav kontrollikoja liige Ildikó Gáll-Pelcz. „Sellise käitumise vältimiseks on kehtestatud ELi nõuded, kuid me leidsime puudusi nende rakendamisel.“
Vaidlusi võib olla keeruline lahendada
Näiteks kui ettevõtted omandavad kaupu või teenuseid lõppkasutamiseks, võib vaidlusi olla keeruline lahendada, sest ei ole selge, kellelt abi küsida. See puudutab eriti olukordi, kui müüjateks on ELis tegutsevad kolmandate riikide kauplejad. Üldiselt ei ole kliendid ja kauplejad piisavalt teadlikud tarbijakaitse võimalustest ega pruugi teada, et abi saab nii liikmesriigi kui ka ELi tasandi asutustelt.
Ka nõuete täitmise tagamiseks kauplejate suhtes võetavad meetmed on liikmesriigiti väga erinevad. Samuti ei ole piisavalt selged kohtualluvust käsitlevad sätted, ning keeruline on kindlaks määrata, kumb liikmesriik peaks rikkumiste eest karistusi määrama (kas kliendi või kaupleja asukoha liikmesriik).
Mõnes ELi riigis võivad sellised rikkumised kaasa tuua kriminaalvastutuse. Audiitorid leidsid suuri erinevusi ka liikmesriikide määratud karistustes, mis ulatusid 26 eurost 5 miljoni euroni ja sõltusid mõnel juhul kaupleja käibest. Sisuliselt rõhutavad audiitorid, et liikmesriikide erinevate lähenemisviisidega kaasneb oht, et ELi ühtsel turul valitsevad ebavõrdsed tingimused.
Asukohapõhise tõkestuse määruse vastuvõtmise ajal jäeti sellest välja teatavad probleemseks peetud valdkonnad, nagu audiovisuaalteenused (nt filmide levitamine, tellitavad teenused, raadio- ja televisiooniteenused jne).
Euroopa Komisjon on teinud valdkonna esindajatega koostööd audiovisuaalse sisu kättesaadavuse ja sellele laiema juurdepääsu küsimuses, kuid rõhutas vajadust koguda enne mis tahes uute meetmete kaalumist rohkem teavet. Võttes arvesse määruse eelseisvat läbivaatamist, soovitavad audiitorid analüüsida poolt- ja vastuargumente, et näha, kas asukohapõhise tõkestuse määruse kohaldamisala on mõistlikum laiendada või oleks parem muuta muid asjakohaseid valdkondlikke määrusi.