Statistikaamet: ehitushindade kasv kuivas kokku, materjalid muutusid isegi odavamaks
(1)
Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2024. aastal võrreldes 2023. aasta keskmisega 1,6%.
Võrdlusena, 2023. aastal kasvas ehitushinnaindeks aasta varasemaga võrreldes keskmiselt 6,1%.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Ülo Pauluse sõnul oli mulluse 1,6-protsendilise ehitushinnaindeksi kasvu taga peamiselt palgatõus, mis moodustas mahuliselt 65% indeksi kasvust. „Ehitushinnaindeks tõusis 2024. aastal 1,6%, sealhulgas kallines tööjõud 6,3%, masinate kasutamine 1,7%, materjalide hinnad aga langesid 1,1%,“ tõi Paulus välja.

Eelmise aasta neljandas kvartalis kasvas ehitushinnaindeks eelmise kvartaliga võrreldes 0,4% ja võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga 1,3%.
Luminori peaökonomist Lennu Uusküla tõi välja, et võrreldes koroonaeelse ajaga, 2019. aasta detsembriga, on ehituse hinnad kasvanud kokku 38%. „See on isegi vähem kui tarbijahinnad, mis on kasvanud 41,4% sama aja jooksul.“ Uusküla sõnul on toonase ajaga eelkõige kallinenud just ehitusmaterjalid, mille hinnad on tõusnud 42,9%, samas kui kulud masinatele on kasvanud 25,6% ja tööjõule 26,2%.
Kuigi materjalide hinnad on 2023. aasta tipust mõnevõrra langenud, on Uusküla sõnul tegu väga marginaalse muutusega varasema hinnakasvu taustal. „Edaspidi võiks oodata ehitusmaterjalide hindade mõningast langust, kuid kuna masinate ja tööjõu hinnad on kasvutrendis, siis ehitamise koguhinnas sel aastal suuri muutusi oodata ei ole. Ehitamise mahud on jätkuvalt madalseisus ning suurt nõudlust tulemas ei ole,“ lisas Uusküla.
Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks tõusis 2024. aasta neljandas kvartalis võrreldes kolmanda kvartaliga 0,8% ning võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga 0,9%.
Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel, mis jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal. Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitiste gruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned.