Seve Ehituse AS: Eesti mehed ehitussektori tipus nii Islandil, Norras kui ka Fääri saartel

Seve Ehituse AS on Eesti puitmajatootja, kes tegi sektori ränga languse aastal hoopis erakordse kasvuhüppe ja ootab ka jooksvalt aastalt uut rekordit. Ärijuhi Henri Enniste sõnul on selle taga kõva insenertehniline know-how, aastatepikkune teadlik töö ja oma osa on olnud ka õnnel.

Seve maju hinnatakse Norras – riigi põhjaosa on olnud aastaid ettevõtte suurim eksportturg. Mõni aasta tagasi tundus aga, et liiga palju mune on sattunud ühte korvi, ning jõuliselt hakati ennast brändima veelgi keerulisematel turgudel nagu Island, Fääri saared, samuti Gröönimaa. Kui alguses ehitas Seve Skandinaavia maadesse ridamaju, eramuid, suvilaid, siis nüüd täidetakse edukalt juba ka riiklikke tellimusi – näiteks on valminud Akureyri ülikooli ühiselamu Islandil, samuti sotsiaalkorterid Fääri saartel. „Selleks, et teise riigi avaliku sektori tellimustele iseseisvalt jalg ukse vahele saada, peavad sul olema referentsid, aga peab olema ka võimekus, et kohalik pank annaks hankekonkursil osalemiseks pangagarantiid ja päris arvestatavates mahtudes,“ selgitab Enniste. Hea on meenutada, kuidas koos edasimüüjaga avaldati Islandi turule sisenedes nädalast nädalasse kohaliku suurima ajalehe tagakaanel Seve maja pilti koos logoga. Ja kui 2018. aastal mängis Island MM finaalturniiril jalgpalli ning kogu saareriik seda telekast vaatas, osteti kõikide mängude vaheajale play-offist finaalini 30-sekundiline Seve maja reklaam. Nõndaviisi teadis õige varsti iga taksojuht Reykjavíkis, mis asi see Seve on.

Edu on tulnud põhjusega

Juba 30 aastat ehituses tegev perefirma võib oma edu üle õigustatult uhke olla. Järjepidevalt on tehtud õigeid otsuseid. Seve Islandi ettevõte kuulub täna sealsel turul seitsme suurima ehitusettevõtte hulka, Fääri saartel kuulutakse TOP-5de ning ilmselt ollakse ka mõlemal turul tuntuim puitelementmajade maaletooja. Lähiaastate eesmärk on mõlemal turul veel mahtu kasvatada ja keskenduda veelgi enam suurtele projektidele. „Aga eeldus on see, et leiame Eestist endale piisavalt kvalifitseeritud ja motiveeritud töötajaid – nii puuseppi, viimistlejaid kui ka projektijuhte. Seve kaubamärk püsib kvaliteedil, mis tähendab seda, et oskamatu kaadriga me tööd teha ei saa. Kõik lülid ketis peavad aru saama, et me ehitame nii nagu peab ja joonise järgi, mitte nii, nagu keegi on harjunud. Teame mida me teeme ja teeme seda hästi,“ kinnitab Enniste.

Et tõusuks valmistuda, on Seve lähituleviku tähtsaim eesmärk leida oma meeskonda asjalik projektijuht ning 10—12 oskustöölist (paigaldajad ja siseviimistlejad), kellega ära teha kogu see töömaht maht, mis lepingute tabelites juba kirjas. „Kui mõni hea ehitaja või projektijuht täna tunneb, et tahaks teha tööd ägedates ja veidi eksootilistes riikides, ehitades ka tõeliselt huvitavaid ja ilusaid maju, siis võtke Sevega kindlasti ühendust.“

Seve käive suurenes 2023. aastal 50%. Sellist ülikiiret „sõitu“ ärijuht otseselt kellelegi siiski väga ei soovita: „Äri erakordne kasv paneb kõikvõimalikud liinid väga suure pinge alla ning seda on väga raske ohjata.“ Oma edu valemina nimetab ettevõtja eelkõige seda, et algusest peale on promotud oma brändi. „Ja sel ajal kui 99% Eesti puitmajatootjatest – keda on reaalselt siin sadakond – keskendusid allhankele, siis meie müüme Seve maja,“ ütleb ta, tuues võrdluse Coca-Colaga: „Inimene läheb ostma just seda, mitte koolat. Ja sellel põhjusel saab Coca-Cola rohkem raha küsida. Klient ei tule ostma puitmaja, vaid Seve maja, sest teab, et ta saab siis kvaliteetse toote ja teenuse.“ Viieaastase garantii jooksul on kliendil ka telefoninumber, kuhu ta saab vajadusel helistada, ja päriselt tuleb meeskond ja lahendab väikese mure ära. Ja tänu sellele – julgeb firmajuht täna väita, mis puudutab puitmaja ehitust Islandil või Fääri saartel – kui inimene tahab seal omale puitmaja, siis Seve on üks kindlatest valikutest, kelle käest seda ostma tullakse.

Ka Eesti turg oleks atraktiivne ja hea meelega ehitaks ettevõte kodule ka lähemal, kuid siin on Enniste sõnul kujunenud hinnaturg. Tehakse trikke või jäetakse midagi tegemata, et hinda alla tuua. Samuti on head ehitusmehed harjunud saama nn Skandinaavia palka ja kui kodule lähemal seda neile maksta ei saa, siis tuleb vastu võtta väljakutseid piiri taga ja edendada Eesti eksporti.

Puitmaja läheb iga päevaga paremaks

Seve puitmaja areneb sisuliselt iga päevaga. Tulevad uued materjalid, tulevad uued põhimõtted ja ka uued normid. „See toode, millega me tulime turule 2017. näiteks Islandil, on täna sisuliselt tundmatuseni muutunud ja see on täitsa naturaalne või evolutsiooniline protsess, et iga järgmise majaga võtad vana maja kogemused kaasa ja katsud olla joonest eespool. Me ei reageeri tagantjärele, vaid proovime kogu aeg pakkuda midagi rohkem kui miinimumnormid nõuavad. Ja ehitada täna nii, nagu homme on vaja,“ ütleb Henri Enniste.

Hea meelega näeks ta, et puiduinseneri eriala õpetataks Eestis rohkem. Uusi insenere ei tule piisavalt peale ja 7. taseme kvalifikatsiooninorme tuleks ehitusettevõtja hinnangul õiglasemaks muuta. Praegu on olukord nii: isegi kui oled raskete klimaatiliste tingimuste, igapäevaste maavärinate ja vulkaanidega Islandile projekteerinud tuhandeid ruutmeetreid, ei võrdu see kodumaise erialaliidu arvates seitsmekordse maja ehituskogemusega näiteks Mustamäel. Kuid riigid, kuhu Seve maju ehitab, vajavad veelgi kõvemat insenertehnilist oskusteavet. „Toon lihtsa näite, et kui meil Eestis oli kõigi aegade kõige kiirem maismaal mõõdetud tuul 38 m/s, siis Islandil esineb seda igal kuul. Seve maja on seal saanud 64 m/s otsetabamuse ja juhtus vaid see, et mitte midagi ei juhtunud. Üks katuselt vihmaveerenni suubuv plekk paindus servast üles. Samal ajal lendas kõrval spordihoonelt katus ja materjali täis ankurdamata konteinerid rullusid mööda küla ringi. See on parim reklaam, mida üks maja saab oma ehitajale sellel saareriigil ja ka Fääridel teha – pidada vastu igasuguse ilmaga ja panna kliendi oma sõprusringkonnas ehitajat kiitma.“