„Sünkroniseerimine on Eesti energiasõltumatuse ja julgeoleku kindlustamise teetähis,“ rõhutab kliimaminister Yoko Alender. „Sarnaselt Eesti liitumisele Schengeni viisaruumiga sümboliseerib ka see samm meie täielikku lõimumist Euroopa taristusse ja annab kindluse, et suudame igas olukorras oma elektrisüsteemi iseseisvalt hallata.“

Kolmes Balti riigis ja Poolas on projekti investeeritud kokku 1,6 miljardit eurot, millest Eesti osa moodustab 298 miljonit eurot. Euroopa Liit on katnud 75 protsenti kuludest, andes selge sõnumi, et Balti riikide energiajulgeolek on oluline kogu liidule.

„Energiasüsteemi ettevalmistused on olnud põhjalikud, et sünkroniseerimine sujuks tõrgeteta. Tehniliste süsteemide juures eksisteerib alati väike risk, et juhtub midagi ootamatut, kuid oleme riskid läbi analüüsinud ja ette valmistanud maandavad meetmed,“ sõnab Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk ja lisab, et Eleringi eesmärk on tagada Eestis varustuskindlus.

Eesti energiasüsteemi valmisolek

  • Eesti talvine keskmine elektritarbimine on 1130 MW, juhitavaid tootmisvõimsusi Eestis kokku 1860 MW.

  • Kõik juhitavad elektrijaamad on töövalmis ning ka talvise maksimaalse tiputarbimise (1600 MW) jaoks on reservvõimsust piisavalt.

  • Estlink 2 võimalik rike ei mõjuta sünkroniseerimist – varustuskindlus on tagatud ka ilma selle ühenduseta.

Kogu protsess on ette valmistatud nii, et tarbijad muutust ei märkaks. Elektri börsihinda sünkroniseerimine ei mõjuta ning kõrge EL kaasrahastusmäär (75 protsenti) tagab meile, et võrgutasud projekti tulemusena ei tõusnud. Sagedust peame edaspidi hakkama hoidma ise – selle võrra võivad keskmise kodutarbija kulud suureneda hinnanguliselt 1,25 euro võrra kuus (0,5 senti/kWh).

„Elanikud ei märka sünkroniseerimist - lambid ei värele, seadmetele ohtu pole,“ sõnab Alender. „Suurte süsteemimuudatuste korral on alati tehnilise riske, kuid need on olemas ka sõltumata sünkroniseerimisest. Kõik stsenaariumid on läbi kaalutud ja nende lahendamiseks on olemas selged tegevusplaanid.“

Sünkroniseerimine toimub praegu, sest BRELL (Belarus, Russia, Estonia, Latvia, Lithuania) leping Balti riikide, Venemaa ja Valgevene võrguettevõtete vahel fikseerib võimaluse lõpetamiseks iga aasta veebruaris.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena