Palgatõus Balti riikides aeglustub
(12)
Figure Baltic Advisory tänavune prognoosiuuring näitab, et Balti riikides on palgakasv aeglustunud, kuid surve palkade tõstmiseks püsib.
Kui varasematel aastatel kasvasid palgad kiiresti, siis 2024. aastal jäi keskmine põhipalga tõus Eestis 7,3%, Lätis 8,2% ja Leedus 8,8% juurde. Võrreldes 2023. aasta kahekohaliste numbritega on kasvutempo märgatavalt rahulikum, kuid kvalifitseeritud tööjõu puudus sunnib tööandjaid kõigis kolmes riigis palku jätkuvalt tõstma.
Töötajaskond kahaneb
Pooled Eesti ettevõtted näevad, et tänavu töötajaskond kahaneb, mis on suurim protsent viimase 15 aasta jooksul. „Seega võivad päris paljud inimesed tänavu oodata töökoha muutust. Teisalt on tööpuudus nii madal, et kui osa tööandjaid ka näeb vajadust kollektiivi kahandada, peaksid inimesed pigem hõlpsasti uuesti rakendust leidma. Võimalik, et töötajate arvu kahanemine leiab aset ka loomulikul teel, lahkunud inimeste asemele lihtsalt ei otsita uusi,“ rääkis Figure Baltic Advisory juhtivpartner Irja Rae. Leedus plaanib 64% ja Lätis 46% tööandjatest aga tänavu hoopis töötajaskonda kasvatada.
Palgasurve püsib kõrgel
Keskmiselt näevad Eesti tööandjad samal ajal tänavu ette 5%-list palgatõusu. Sarnased on palgakasvu ootused ka meie naaberriikides. „Ehkki palgatõusu tempo on aeglustunud, jääb kvalifitseeritud töötajate nappus suureks väljakutseks. Tööandjad otsivad visalt lahendusi, kuidas hoida konkurentsivõimet ja samal ajal motiveerida võtmepositsioonidel töötavaid inimesi,“ sõnas Rae.
Lisaks palgatõusudele tõusis 2025. aasta alguses kõigis kolmes riigis miinimumpalk. Eestis on uus miinimumpalk 886 eurot, Lätis 740 eurot ja Leedus 1038 eurot. Miinimumpalga tõus mõjutab enim tööjõumahukaid sektoreid, kus suur osa töötajatest saab baastasuga sarnast töötasu.
Ehkki palgasurve on mõnes sektoris leevenenud, on see endiselt märgatav, eriti spetsialistide ja tööliste puhul, vähem juhtide ja müügitöötajate puhul. „Mitmetes valdkondades on tööandjad pidanud leidma uusi viise töötajate hoidmiseks. Lisaks palkadele panustatakse üha enam töötingimuste parandamisse ja paindlikkusesse,“ selgitas Rae. Ta märkis, et näiteks IT-sektoris pakuvad peaaegu kõik tööandjad võimalust teha kaugtööd ja kasutada paindlikku tööaega. „See on muutunud normaalsuseks, mitte lisahüveks,“ lisas ta. Siiski plaanib 11% Eesti tööandjatest (mullu 4%) suurendada kontoris kohapeal tehtava töö osakaalu. Lõviosa tööandjaid seda siiski ei plaani ja domineerib hübriidtöö, kus osa päevi võivad inimesed töötada kodust ja osadel peaksid käima kontoris.
Prognoositakse mullusest edukamat majandusaastat
Uuringust selgub, et 2025. aastaks prognoosib 61% Eesti, 64% Läti ja 65% Leedu ettevõtetest, et aasta ei tule eelmisest majanduslikult halvem. 31% Eesti, 39% Läti ja 40% Leedu organisatsioonidest usub, et aasta tuleb mullusest parem. Oluline on märkida, et Eestis on optimistlikult tulevikku vaatavate organisatsioonde hulk märkimisväärselt ja Leedus pisut kasvanud, samal ajal kui Lätis on optimiste mullusest veidi vähem.
Ehkki nende Eesti organisatsioonide osakaal, kes ei plaani tänavu suuremaid investeeringuid, on kerkinud mulluselt 16%lt neljandikuni, on pisut, 38%ni (mullu 35%) kasvanud ka tööandjate hulk, kes plaanivad tänavu investeerida digitaliseerimisse või automatiseerimisse. Naaberriikides plaanitakse digivaldkonna investeeringud vähem - Leedus on need plaanis 22% vastanud tööandjatest ja Lätis 32%.
Tööandjad tunnistavad, et jätkuv geopoliitiline ebastabiilsus, energiahindade kõikumine ja tööjõupuudus mõjutavad nende võimet investeerida ja kasvada. „Kestvalt keeruline olukord nõuab tasakaalu otsinguid. Tööandjad peavad üha enam kaaluma, kuidas palgatõusude ja investeerimisvajaduste vahel kulusid jagada,“ tõdes Rae.