Töötajate enesekindlus tööturul on vähenenud
(16)
Aktiivselt tööd otsivate ja tööpakkumistele avatud töötajate osatähtsus on aastaga märgatavalt suurenenud, kuid töövõtjate enesekindlus tööotsingutel langenud, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee ligi 7000 osalejaga töötajate küsitluse tulemustest.
Kui 2023. aasta lõpus oli tööotsingutel või tööpakkumistest huvitatud 73% tööga hõivatud inimestest, siis 2024. aasta lõpuks juba 81% töötajatest. Üldse ei otsinud tööd vaid 19% töötajatest. Aasta varem ei olnud tööpakkumistest huvitatud 28% töötajatest.
Tööotsingu aktiivsus on suurenenud ka mittehõivatute seas – neist otsisid aktiivselt tööd üle poole (51%), aasta tagasi oli sama näitaja 41%.
Tööotsijate aktiivsus on kasvanud
„Tööotsijate kasvanud aktiivsust kinnitab ka CVKeskus.ee tööportaali statistika. Keskmiselt kandideerib praegu ühele vabale ametikohale 63 töövõtjat, mida on 19% enam kui aasta tagasi,“ kirjeldas tööturul toimuvat CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler. Ta lisas, et 2022. aasta lõpuga võrreldes on kandideerijate arv kerkinud koguni 61%. Uue töökoha otsingutel on nii mittetöötavad kui ka hõives olevad inimesed, kes püüavad paremat töökohta leida.
Adler lisas, et kui varasemalt on tööandjad olnud hädas kandidaatide leidmisega, siis nüüd raskendab värbamist paljudel ametikohtadel väga suur kandideerijate arv, mille hulgast sobivate välja sõelumine on töömahukas.
Valdkonniti on konkurents praegu tihedaim transpordi- ja logistika-, teenindus- ja turundussektorites, kus viimase 12 kuu lõikes on keskmine kandideerijate arv vaba ametikoha nimel ületanud 70 kandideerija piiri, näitavad CVKeskus.ee andmed.
Kõige madalam on konkurents aga hariduses ja tervishoiusektoris, kus tööd on endiselt rohkem kui tegijaid. „Neis sektorites leidub palju ameteid, mida ei ole võimalik põhjaliku ettevalmistuse või kogemuseta teha ning seega on piiratud ka valdkondade-vaheline liikumine,“ selgitas Grete Adler.
Ligi kolmandik töötajatest tunneb end tööotsingutel ebakindlana
Uue töökoha leidmisel tunneb end ebakindlalt ligi kolmandik (31%) töötajatest ja veelgi rohkem on neid (39%), kelle hinnangul on nende enesekindlus tööturul viimasel ajal vähenenud.
33% vastajatest tõi uuringus veel välja, et nende kindlustunne tööturul võib järgmise viie aasta jooksul veelgi kahaneda, mis viitab kartusele, et töötajate oskused ja teadmised jäävad ajale jalgu.
„Uue töökoha leidmisel tunnevad end kõige enesekindlamalt 25–34-aastased töötajad, kelle brutopalk on üle 2800 euro,“ tõi uuringust esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder, lisades, et kõige ebakindlamalt tunnevad end 55–64-aastased ja alla 1500 euro teenivad inimesed. „Nooremad hästi teenivad töötajad on ka enesekindluse muutuse osas optimistlikumad ja arvavad, et see võib veelgi suureneda.“
Uuringu vabades vastustes on 45-aastased ja vanemad töötajad välja toonud, et neil on keeruline tööle saada oma vanuse tõttu. „Arvestades meie töötajaskonna vanuselist struktuuri ja kvaliteetse tööea pikenemist, ei tohi tööandjad sellist suhtumist endale lubada – see on haritud ja kogenud inimeste potentsiaali raiskamine,“ lisas Grete Adler.