„Eurostati detsembris avaldatud andmetest selgus, et Eestis jätkas 54,9% inimestest töötamist pärast vanaduspensioni saamist, mis on ühtlasi Euroopa Liidu kõrgeim näitaja. Teist kohta hoiab naaber Läti, kus töötab 44,2% pensionäridest ja kolmas koht kuulub samuti Baltikumile – Leedus töötab 43,7% vanaduspensionil olevatest inimestest,“ ütles Luminori pensionifondide fondijuht Vahur Madisson.

Ta märkis, et pensionipõlves töötamine ei ole iseenesest probleem, kuid kuna suurem osa teeb seda finantsilistel põhjustel, on olukord murettekitav. Andmete kohaselt pidi 31,6% inimestest pensioni saabudes edasi töötama, sest täiendav sissetulek on toimetulekuks vajalik. Iga neljas töötav Eesti pensionär jätkas töötamist, sest saadav lisateenistus tundus neile piisavalt atraktiivne.

„Heaoluriikides – Šveitsis, Hollandis, Taanis ja Norras – töötab keskmiselt 24% vanaduspensionäridest. Koguni 60% sealsete inimeste tööl edasikäimise põhjus pole tingitud lisasissetulekust, vaid jätkatakse, sest neile väga meeldib oma tööd teha. Eestis on töö meeldivuse aspekti välja toonud ainult neljandik vastanutest ja iga kümnes töötava pensionäri tööl käimise põhjus seisneb soovis olla sotsiaalselt aktiivne,“ nentis Madisson.

Eurostati andmetest selgus, et pensionipõlves lisaraha teenivate inimeste osakaal on kõige väiksem Rumeenias, Kreekas ja Hispaanias, kus töötab alla 5% vanaduspensionäridest.

Mullu tellis Luminor Norstatilt uuringu, millest selgus, et 65% eestlastest tunneb, et pensionile jäädes on nende rahaline seis väga hea või pigem hea. Madisson aga rõhutas, et riiklik pension ei taga pensionärile kaugeltki samasugust elatustaset kui tööl käies.

OECD uuringu kohaselt moodustab keskmist palka teeninud Euroopa Liidu töötaja pension 68,1% tema varasemast palgast. Väärika vanaduspõlve veetmiseks on heaoluriikides levinud hinnangu kohaselt vajalik pensioni suurus 60% varasemast sissetulekust. Eestis moodustab täna keskmine pension keskmisest palgast ligi 40%. Seejuures teame, et pikemas perspektiivis tööealine elanikkond väheneb, mistõttu ei saa me loota riikliku pensioni kiirele suurenemisele, pigem vastupidi,“ nentis ta.

Luminori pensionifondide fondijuhi hinnangul süvendavad Eesti inimeste ebakindlust nii tõusvad maksud, inflatsioon ja osadel ka II pensionisambast loobumine. Madissoni sõnul peaks igaüks mõtlema oma pensionipõlve täiendavale kindlustamisele, olgu selleks siis pensioni kolmas sammas, hoiused või investeerimine erinevatesse varadesse.

Eurostati andmed põhinevad Euroopa Liidu tööjõu-uuringul ning hõlmavad vanaduspensionit saavaid inimesi vanuses 50–74 aastat.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena