Avaliku sektori kulude indekseerimine nõuab ainuüksi sellel aastal täiendavalt 500 miljonit eurot. See on väga suur summa. Inflatsioon saab olema tänavu kõrgem kui eelmisel aastal, järelikult järgmise aasta eelarves on täiendava raha vajadus veelgi suurem.

Teine oluline märkus puudutab kaitsekulusid. Eelarve puudujääki ja maksude tõstmist on põhjendatud kiiresti kasvanud kaitsekuludega. Tegelikkuses moodustavad riigikaitsekulud kulude kasvust vaid 12%. Põhiosa on indekseeritud kuludel sotsiaalvaldkonnas ja ka tervishoius. Lõviosa kasvust tuleb pensionide indekseerimisest. Seega on väga asjakohane mõneks ajaks pensionide indekseerimine lõpetada ning kujundada kogu süsteem ümber – nii nagu praegu plaanib teha näiteks Soome.

Tegelikkuses juhib tööandjate kiri tahtmatult tähelepanu veel ühele väga olulisele teemale. Avaliku sektori kulud on kasvanud kriisieelse tasemega võrreldes 70%, majandus on selle ajaga kasvanud 40%. Euroopa Liit on tänaseks muutnud eelarvereegleid ja enam ei ole fookuses struktuurne tasakaal, vaid avaliku sektori kulude kasv võrreldes majanduskasvuga.

Seega oleme me tegelikult tänase olukorraga vastuolus Euroopa Liidu eelarvereeglitega ja tänu indekseerimisele jätkuvad vastuolud ka järgmisel aastal. Mingi aja on võimalik jooksvaid kulusid katta täiendavate laenudega, aga varem või hiljem tuleb hakata suurendama maksukoormust. Laenud peaksid minema pigem demograafilise kriis lahendamiseks või taristu arendamiseks, mitte jookvate kulude katteks. Muidugi aitaks eelarve tasakaalu viimisele kaasa ka avaliku sektori kulude kärpimine.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena