Samuti arutati riigi kui omaniku tegevust Nordica pankrotile eelnenud ajal.

„Riigi osalusega ettevõtte pankroti puhul on vajalik saada selgus juhtimisotsustest sellele eelneval ajal, hinnata omanikujärelevalve tõhusust ning otsuseid, millega kaasnes riigile täiendav finantsrisk,“ selgitas riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu.

Istungile olid kutsutud peaminister Kristen Michal, kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets ja liikuvuse asekantsler Sander Salmu, Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (EISA) nõukogu esindaja Sandra Särav, riigikontrolli peakontrolör Märt Loite ja vanemaudiitor Ermo Liedemann.

Riigiabi anti välja osadena

Peaminister, endine kliimaminister, Kristen Michal sõnas, et Nordica erikontrolli alusel menetleb prokuratuur kriminaalmenetluse käigus kahtlusi, mis erikontrolli ajal tekkisid. „Loodetavasti saame sealt vastuse, kes on mille vastu eksinud,“ ütles ta.

„Kaks korda ei saa sama raha anda,“ sõnas Michal laenu kohta. 2020. aastal tegi riik otsuse anda Nordicale koroona ajal riigiabi ning viimane KredExi laen kuulus selle alla – riigiabi maksti lihtsalt välja osadena. „Valitsus ei otsustanud seda üle,“ selgitas Michal.

Keit Kasemets lisas, et KredExi laen eraldati 2020. aastal lisaeelarvega Keskerakonna, Isamaa ja EKRE valitsuse ajal. „Sellest toetus oli 22 miljonit, laen 8 miljonit. KredEx sõlmis Nordicaga lepingu. Laen on sellest ajast saadik olnud Nordica eelarves,“ rääkis ta. „Uut rahasüsti ei ole valitsus teinud,“ ütles Kasemets. Suhtlus sellest hoolimata käis Nordicaga pidevalt – et laen oleks ainult laen ja see makstaks ka tagasi.

Sander Salmu sõnas, et laenu esimesed maksed tehti 2023. aasta alguses, viimane oleks pidanud olema 2023. aasta juulis, kuid tolleks hetkeks oli selge, et majanduslik olukord on liiga keeruline. Viimane osa võeti laenust välja seetõttu alles 2024. aasta alguses, kuna vahepeal vahetunud juhtkond oli suutnud olukorda parandada. „Iga uus rahaotsus oleks eeldanud valitsuselt uut riigiabi otsust,“ lisas Salmu. „Tegu oli vana, juba eraldatud raha kasutamisega.“

Eesmärk oli Nordica erastada

Urmas Reinsalu küsis, kas Michal suhtles valitsuse liikmetega, kuna laenu viimane väljamakse oli venima jäänud, kas Michal kutsus inimesi üles laenu välja maksma. „Tegemist oli 2020. aastal langetatud otsusega,“ kordas Michal. „Seda me üle otsustama ei hakanud. Meie debatt oli suunatud sellele, et ettevõte tuleb erastada, st uut raha ei saa juurde anda,“ selgitas ta. „Mina võtsin varasema valitsuse tegevused teadmiseks,“ ütles ta. „Minu põhiline pingutus oli suunatud sinna, et ettevõte peab minema erastamisele.“

Ka Kasemets sõnas, et ta oli teemaga kursis ja suhtles KredExiga palju. „Toetasin, et viimane laenumakse tuleks teha. Üks põhjus oli valitsuse otsus erastada. Ja teiseks, kuna laenumakse oli ka plaanis olnud, siis sellega kõik pooled arvestasid,“ selgitas ta.

Reinsalu tõi välja, et Nordica kohta hinnati, et ettevõttel on „ulatuslikud makseriskid“. Sanda Särava sõnul hindasid nad Nordica taotlust ja nende andmete põhjal tehti ka väljamakse, kuna taotluse järgi erastamisprotsess käis.

Kasemetsa sõnul jõudis Nordica juba osa laenust ehk 500 000 eurot ka tagasi maksta. „Oli juunis kasumis, andis 300 inimesele tööd ja maksis riigile 4 miljonit makse,“ ütles ta. „Ettevõte tegutses pikka aega kasumlikult edasi,“ kinnitas ta.

Michali sõnul oleks Nordica pidanud ka ise teada andma oma raskest seisust. Samas tegi laenu väljamaksmise otsuse lõpuks siiski KredEx.

Kasemets tõi veel välja, et laenulepingus ei olnud tagatist nõutud. „Lootust kellelgi seda laenu tagasi saada ei olnud,“ hindas ta. Ta toob positiivsena välja, et ei juhtunud, nagu varem riigiabi korral. Ettevõte oli maksejõuline, maksis makse, teenindas kliente. „Pankroti tõid lõpuks kaasa teised põhjused. Erastaja, kes leiti, pidas tehingut riskantseks, sest suurklient SAS ütles oma lepingu üles,“ nimetas Kasemets.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena