SEB majandusprognoos: tõusevad nii maksud kui palgad

SEB majandusprognoosist selgub, et kõrgem tulumaks, käibemaksutõus ja vastne automaks kärbivad oluliselt Eesti majapidamiste tarbimisvõimalusi. Maksutõus ei ole aga veel lõppenud.

Eesti majandust tabasid lisaks juba varem nigel olnud välisnõudlusele aasta alguses mitmed maksutõusud, millele on edaspidi veelgi lisa oodata. Kõrgem tulumaks, käibemaksutõus ja vastne automaks kärbivad selgelt majapidamiste tarbimisvõimalusi.

Teisalt on Eesti tööturg püsinud olukorda arvestades väga tugev ja ka sel aastal ootab eestlasi tubli palgakasv. Laenu võtnud inimestele on abiks intressimäärade langus, mis võimaldab laenumaksete tegemise kõrvalt suurendada tarbimist või säästmist. Positiivseid märke esineb ka ekspordirindel ja pärast enam kui kaks aastat kestnud langust on tööstustoodang lõpuks suurenemas.

Kõigi nende taustategurite juures on ilmselge, et ka 2025. aastal ei ole oodata majandusolukorra pöördelist paranemist, kuid paraneb ta siiski. Juba eelmise aasta lõpus indikeerisid erinevad majandusnäitajad, et põhi on saavutatud ja sellele on järgnenud aeglane kasv.

See aeglane kasv jääb majandust iseloomustama terve 2025. aasta vältel, päädides aasta kokkuvõttes 1,8 protsendi suuruse SKP kasvuga. Esialgu saab suurem panus majanduskasvu tulema ekspordist, ent pikemas plaanis hakkab seda rohkem toetama majapidamiste suurem julgus tarbida ja investeeringute kasv. 2026. aastaks võib seetõttu prognoosida juba 2,8 protsendi suurust SKP kasvu, mis on lähedane Eesti pikaajalisele kasvuvõimele.

Suurem osa maailmast koges majanduskasvu

Valdav osa maailmast on kogenud kahel eelneval aastal majanduskasvu, kuid Euroopas on selle tempo olnud vaevaline.

Hoiatustele vaatamata ei toonud kiired intressitõusud endaga kaasa tõsiseid tagajärgi ja skeptikute kiuste tundub ka inflatsioon olevat kontrolli alla saadud. Keskpangad on nüüd asunud intressimäärasid kärpima, sest võitlus inflatsiooniga loetakse võidetuks, kuid küll vajavad majandused soodsamat laenuraha, et kängunud kasv uuesti vedama saada.

Ettevaatlikult positiivseid ootuseid tumestab poliitilisel areenil toimuv. Sõda Ukrainas kestab endiselt ja kiiret lahendust silmapiiril ei paista. Euroopas on valijad aeglasest majanduskasvust frustreeritud ja otsivad valimistel uusi jõude, kes olukorda parandaks. Head plaani selleks ei ole ka uutel valitsejatel. Suurimat elevust kütab USAs teist korda presidendiametisse saanud Donald Trump, kes ähvardab ülejäänud riike kõrgete kaitsetollidega.

Suured küsimärgid on ka Ühendriikide enda sisemajanduse kohal, sest Trump soovib piirata tööjõu arvukust migratsiooni lõpetamise teel, ent kütta samal ajal majandust tagant maksukärbete ja eelarvedefitsiidi abil. SEB prognoosi põhjal Ühendriikide majanduskasv Trumpi esimesel kahel valitsemisaastal siiski aeglustub, küündides sel aastal 2,4 protsendi ja 2026. aastal 2,1 protsendi juurde.

Euroopas on suurimaks murelapseks saanud Saksamaa

Viimastel aegadel on käinud kesiselt Saksamaa eksportiva tööstuse käsi, kuid ka majapidamised on väga ettevaatlikud kulutuste tegemisel. Suurim kivi majanduse kaelas on väga kasinad investeeringud põhivarasse, mis seavad piirid potentsiaalsele majanduskasvule ka tulevikus. Saksamaa majanduskasv piirdub tänavu vaid 0,4 protsendiga, vedades kaasa Euroala, mille SKP kasvuks prognoosime sellel aastal 1,1 protsenti. Euroala majanduskasv kiireneb mõnevõrra järgmisel aastal, küündides 1,4 protsendi juurde.

Eesti peamised kaubanduspartnerid, Soome ja Rootsi, on tihedalt seotud nii Saksamaa kui USA turuga, ent vähemalt seni on sealne eksportiv tööstus näidanud end heast küljest. Suurim mure on nende riikide jaoks vaikelu kinnisvaraturul ja majapidamiste vähene huvi tarbida.

Intresside langedes püsib küll lootus, et senised trendid on aeglaselt muutumas. Prognoosi kohaselt kasvab Rootsi majandus sel aastal 2,2 protsenti ja Soome majandus 1,5 protsenti. Järgmisel aastal peaks majanduskasv Rootsis olema juba 3,1 protsenti, samas kui soomlastel tuleb leppida 1,8 protsendise SKP kasvuga.