Eesti pankade eelmise aasta kasum oli üle miljardi

Eesti Panga andmete kohaselt on Eesti pankade kasumlikkus vähenenud – kogu eelmise aasta vältel oli kasum veidi üle miljardi euro.

Eestis tegutsevate pankade kasumlikkus on kõrgetelt tasemetelt vähenenud. Kuna turuintressimäärade (sh euribor) alanemine vähendab pankade intressitulu kiiremini kui hoiuste ja muude rahastusallikate tõttu kantud intressikulu, siis pankade peamine kasumikomponent ehk puhas intressitulu kahaneb.

2023. aasta neljanda kvartaliga võrreldes jäi pankade intressitulu 11 miljoni euro võrra väiksemaks, samas kui intressikulu oli 26 miljoni võrra suurem. Kokku oli pankade kasum 2024. aasta neljandas kvartalis 297 miljonit eurot ning aasta vältel teenisid pangad kasumit veidi üle ühe miljardi euro.

Märkimisväärselt toetas seda ühe suurema panga tehing aasta lõpus, mil tütarettevõttest võeti välja tavapärasest tublisti rohkem dividende. Kui see tehing välja arvata, jäänuks möödunud aasta viimase kvartali kasumiks 169 miljonit eurot. Kui see suhestada pankade varadesse ehk arvutada välja pankade kasumlikkus, saab möödunud aasta viimase kvartali tulemuseks 1,5%. See on pikaajalisest keskmisest veidi kõrgem tase, ent jääb näiteks 2023. aastaga võrreldes selgelt madalamaks.

Uued maksud hoogustasid sõidukiturgu

Aasta viimastel kuudel sõlmiti pankades erakordselt palju liisingulepinguid. Uued maksud andsid enne aastavahetust sõidukiturule kõvasti hoogu juurde. Möödunud aasta viimases kvartalis sõlmisid majapidamised ja ettevõtted liisingulepinguid kokku ligi 300 miljoni euro eest.

Seda on pea kaks korda rohkem kui tavaliselt ühe kvartali kohta. Kõik suuremad Eestis tegutsevad liisinguühingud kuuluvad pankadele ning pärast vahepealseid märksa rahulikumaid aastaid kiirenes liisinguportfelli mahu kasv pikaajalise keskmisega sarnase temponi ehk 9 protsendini

Autode soetamiseks võetakse ka väikelaene ning tõenäoliselt andis see osaliselt hoogu majapidamistele väljastatud muude laenude portfelli tugevale kasvule aasta lõpus (pangagruppide vahepealseid muutuseid arvesse võttes oli aastakasv ligikaudu 7 protsenti).

Majapidamiste hoiuste maht suurenes detsembris aastases võrdluses 12 protsenti. Sedavõrd tugeva kasvu põhjuseks aasta viimasel kuul võis olla see, et osa tavaliselt aasta algusesse planeeritud palga- ja preemiaväljamakseid tehti tõusva tulumaksu tõttu aasta alguse asemel hoopis möödunud aasta lõpus.

Kokku lisandus detsembris majapidamistele hoiuseid üle 400 miljoni euro eest. Sellest suuremas mahus on korraga hoiuseid majapidamistele lisandunud varem vaid korra ehk 2021. aasta septembris, mil tehti teise pensionisamba väljamakseid.