Rail Baltica ehitusse läheb sel aastal üle 300 miljoni euro

Eesti suunab sel aastal ulatuslikult investeeringud nii raudteesse, teedesse kui ka merendusse. Rail Baltica ehitusse läheb koos välisvahenditega 310 miljonit eurot.

Samuti panustatakse erinevate toetustega elukeskkonna ja ringmajanduse arendamisse ning veevaldkonda.

Taristuminister Vladimir Sveti sõnul investeeritakse liikuvus- ja merendusvaldkonda sel aastal ligikaudu 575 miljonit eurot. „Rail Balticu põhitrassi, terminalide ja viaduktide ehitus viib meid lähemale kaasaegsele ja kiirele raudteeühendusele Euroopaga,“ sõnas Svet.

Investeeringud teedeehitusse ja kergliiklusteedesse parandavad nii sõidu- kui jalakäijate liiklemise turvalisust ja mugavust. Samuti panustame merendussektorisse, rajades uusi laevu ja kaitserajatisi, mis toetavad nii uute töökohtade loomist ja majanduskasvu kui ka riigi julgeolekut.

Sel aastal suunatakse Rail Balticu ehitusse koos välisvahenditega 310 miljonit eurot. See võimaldab jätkata põhitrassi ehitusega Tallinna-Pärnu suunal ning rajada viadukte, ökodukte ja ristumisi. Samuti jätkub Ülemiste terminali ehitus ja algab Pärnu terminali rajamine.

Merendusse investeeritakse tänavu ligikaudu 30 miljonit eurot. Sellest 14 miljonit eurot kulub viienda parvlaeva ja 7,7 miljonit eurot mitmeotstarbelise töölaeva esimese etapi ehitustöödele. Alustatud on ka Merehundi projektiga, soetatakse Riigilaevastikule täiendavad kaatrid ning jätkatakse riigi sadamate kaitserajatiste ehitamise ja rekonstrueerimisega.

Jätkuvad raudtee kapitaalremondi ja õgvendustööd Tartu, Narva ja Valga suunal. Samuti rekonstrueeritakse Nelijärve, Lehtse ja Jäneda peatuste ooteplatvormid ja tunnelid. Selleks et rongid saaksid sõita Tartu ja Narva suunal kiirusega kuni 160 km/h, on oluline tagada, et lõikudele jäävad ooteplatvormid oleksid turvalised. Kokku investeeritakse raudteetaristu uuendamisse koos välisvahenditega sel aastal umbes 115 miljonit eurot.

Teedeehitusse läheb ligi 120 miljonit

Teedevaldkonna investeeringuteks suunatakse tänavu ligikaudu 117 miljonit eurot. Jätkub maanteede neljarealiseks ehitamine, seda sel aastal Sauga-Pärnu, Libatse-Nurme ja Päädeva-Konuvere lõikudel Tallinna-Pärnu maanteel ning rekonstrueeritakse Kanama viadukt. Lisaks algab Värska-Ulitina lõigu ehk niinimetatud Saatse saapa ümbersõidu ehitus, mis parandab piirkonna turvalisust, kuna liiklus ei pea enam toimuma läbi idanaabri territooriumi.

Ligi 8,5 miljonit eurot on eraldatud ka Tallinnale, Tartule ja Pärnule, et alustada kergliiklusteede võrgustike väljaehitamisega.

„Elukeskkonna ja ringmajanduse valdkonda suuname üle 200 miljoni euro. Eesmärk on jäätmereform edukalt ellu viia ning aidata kaasa sellele, et ettevõtted leiaksid jäätmete väärindamises oma ärimudeli ning säästaksime seeläbi rohkem loodusressursse. Sama oluline on, et Eesti inimeste kodud muutuksid energiasäästlikumaks ning ehitusvaldkond digitaliseerimise abil aina efektiivsemaks,“ sõnas minister Svet.

Korterelamute renoveerimisse on planeeritud Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA kaudu 110 miljonit eurot toetusraha, mis jaguneb etapiviisilise ja tervikrenoveerimise ning Ida-Virumaa toetusmeetmete vahel. Lisaks toetatakse kolme- ja enamalapseliste vähekindlustatud perede elamistingimuste parandamist ligi 2,6 miljoni euroga. Ehitusvaldkonna digitaliseerimise toetamiseks ja e-ehituse platvormi arendamisse suunab ministeerium 2,5 miljonit eurot.

KOV-id saavad 35 miljonit, et jäätmeid liigiti koguda

Ringmajandusse jõuab sel aastal ligi 88 miljonit eurot toetusraha. Kohalikud omavalitsused saavad 35 miljonit eurot jäätmete liigiti kogumise taristu arendamiseks ning ettevõtted 23 miljonit eurot ressursitõhususe tõstmiseks. Lisaks jagatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) abil toetust näiteks jäätmete ringlussevõtuks, jäätmetekke ja pakendite vähendamiseks ning ohtlike ainete vähendamiseks toodetes.

Veevaldkonnas on alates 14. jaanuarist avatud reoveepuhastuse energiatõhususe meede vee-ettevõtjatele kogueelarvega 25 miljonit eurot. Samuti on avatud tiheasustusalade üleujutuste mõjude leevendamiseks mõeldud kombineeritud sademevee meede kohalikele omavalitsustele kogueelarvega 25 miljonit eurot.

Keskkonnaagentuurile on eraldatud kümme miljonit üleujutusohu ennetamiseks veetaseme ja äkksadude jälgimis- ja hoiatussüsteemide arendamiseks. KIK toetab üleujutuste võimalike tagajärgede maandamist riskipiirkondades kokku 7,2 miljoni euroga.