
25 VASTUST | Elektrisüsteemi Venemaast lahti ühendamise põletavamad küsimused. Mida kindlasti mitte teha?
(121)Erinevad riigiasutused on pannud ritta korduma kippuvad küsimused, mis puudutavad 8. ja 9. veebruaril toimuvat desünkroniseerimist. Kogu Baltikum on selleks juba mõnda aega valmis olnud, kuid igaks juhuks soovitatakse olla valmis ka selleks, et elekter kaob.
Järgmisel nädalavahetusel algab protsess, mille sarnast Eesti ja ka teised Balti riigid varem läbi ei ole teinud. Me ühendame end lahti Venemaast, jääme mõneks ajaks saartalitlusele ja siis ühendame end Kesk-Euroopaga.
Järgnevalt kirjeldame küsimuste ja vastuste kaudu seda, mida desünkroniseerimine tähendab ja mida võib kaasa tuua. Näiteks on oluline teada, et veebruari teisel nädalavahetusel (8.–9. veebruar) tarvitaksid kõik majapidamised elektrit nii nagu tavaliselt. Mida tavapärasemalt ja ette ennustatavamalt inimesed ja ettevõtted käituvad, seda lihtsam on elektrivõrku juhtida. Elektrivõrgu juhtimine käib prognoosi järgi: ennustame, kui palju on tarbimist, et samal ajal oleks nii palju ka tootmist.
Kõigi eelduste kohaselt ei märka ei kodutarbijad ega ka teised tarbijad ühtegi muutust elektrienergia kvaliteedis, kuid igaks juhuks tasub kõigil korduma kippuvad küsimused ning vastused neile läbi lugeda.
Mida tähendab sünkroniseerimine?

Sünkroniseerimine tähendab, et ühendame oma elektrisüsteemi Mandri-Euroopa sagedusalaga, et muuta oma energiasüsteem tugevamaks. Eesti on sünkroniseerimiseks põhjalikult ette valmistunud ning väga suure tõenäosusega ei pane Eesti elanikud sagedusala vahetumist tähelegi.
Eesti, Läti ja Leedu on praegu osa Venemaa elektrisüsteemist, mis tähendab, et Venemaa kontrollib ühte olulisimat parameetrit, millega saab mõjutada meie süsteemi toimimimist – sagedust. Kuna Venemaa ei ole usaldusväärne partner, on sõltuvus Venemaa energiasüsteemist ja sagedusalast meie jaoks julgeolekuoht.
Millal sünkroniseerimine aset leiab?

Eesti ühendab end koos Läti ja Leeduga Venemaa elektrivõrgust lahti 8. veebruaril 2025. Mandri-Euroopa sagedusalaga ühendume 9. veebruaril.
Kas Eesti on sünkroniseerimiseks valmis?

Jah, üleminek on korralikult ette valmistatud. Eesti on koos partneritega võimalikke riske hinnanud ja neid maandanud. Balti riikides on piisavalt juhitavaid võimsusi ja välisühendusi, et sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga tõrgeteta ellu viia.
Küll aga tasub arvestada, et ümberlülitumise ajal on Eesti elektrivarustus siiski tavapärasest haavatavam ja tehnilised tõrked pole kunagi lõpuni välistatud. Sellepärast soovitab riik inimestel üle vaadata oma kodused kriisivarud ja riskiplaanid, et olla valmis lühiajalisteks elektrikatkestusteks.
Samuti võib Venemaa kasutada seda perioodi, et Eesti inimesi hirmutada ja segadust külvata näiteks valeinfo levitamise või meie elektritaristu kahjustamisega. Seetõttu pöörab riik praegu suuremat tähelepanu ka elektritaristu oluliste objektide kaitsmisele.
Miks me Venemaa elektrisüsteemist lahti ühendume?

Eesti teeb Euroopa sagedusalaga ühendumisel oma energiasüsteemi tugevamaks. Venemaa ei ole usaldusväärne partner ja on julgeolekuoht olla tema kontrollitud sagedusalas.
Energiajulgeoleku kõrval parandab Eesti suurem ühendatus ka siinse majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet. Sünkroniseerimise käigus tekivad nimelt olemasolevate elektriturgude kõrvale uued turud ja tooted, mis suurendavad kohalike elektritootjate võimalusi elektri müügiks.
Kas sünkroniseerimine muudab midagi ka tavainimese jaoks?

Väga suure tõenäosusega ei pane Eesti elanikud sageduse vahetust tähelegi.
Veebruari teisel nädalavahetusel (8.–9. veebruar) tarvita elektrit nii nagu tavaliselt. Mida tavapärasemalt ja ette ennustatavamalt inimesed ja ettevõtted käituvad, seda lihtsam on elektrivõrku juhtida.
Ära eemalda tarbeelektroonikat jms seadmeid vooluvõrgust ega lülita neid välja. Protsess on ohutu.
Kui üle Baltikumi peaks realiseeruma mitmeid, ulatuslikke ja samaaegseid riske, olgu need siis füüsilised rünnakud taristu vastu, halvad ilmaolud või tehnilised tõrked, pole elektrikatkestuste tekkimine lõpuni välistatud. Sellepärast soovitab riik oma pere kriisivarud ja -plaanid üle vaadata, et olla valmis lühiajalisteks elektrikatkestusteks. Veebilehelt www.olevalmis.ee leiab praktilisi nõuandeid ja juhiseid erinevateks olukordadeks. Rahulik valmisolek tagab kindlustunde igas olukorras.
Kas pean sünkroniseerimise ajaks elektriseadmed vooluvõrgust eemaldama?

Ei, protsess on ohutu ning elektrivõrku ühendatud tarbeelektroonikat jms seadmeid ei ole vaja desünkroniseerimise ajaks vooluvõrgust eemaldada ega välja lülitada.
Kas pean sünkroniseerimise ajal vähendama oluliselt elektritarbimist?

Ei. Oluline on, et veebruari teisel nädalavahetusel (8.–9. veebruar) tarvitaksid kõik majapidamised elektrit nii nagu tavaliselt. Mida tavapärasemalt ja ette ennustatavamalt inimesed ja ettevõtted käituvad, seda lihtsam on elektrivõrku juhtida. Elektrivõrgu juhtimine käib prognoosi järgi: ennustame, kui palju on tarbimist, et samal ajal oleks nii palju ka tootmist.
Kõigi eelduste kohaselt ei märka ei kodutarbijad ega ka teised tarbijad ühtegi muutust elektrienergia kvaliteedis.
Kas on võimalik, et desünkroniseerides jääb osa Eestist elektrita?

Väga suure tõenäosusega ei pane Eesti elanikud sageduse vahetamist tähelegi ja Eesti elektrita ei jää. Üleminek on hoolikalt ette valmistatud ja tänased riskihinnangud näitavad, et tavastsenaariumi korral tarbijad sagedusala vahetamist ei märka.
Küll aga tasub arvestada, et ümberlülitumise ajal on Eesti elektrivarustus siiski tavapärasest haavatavam: kui üle Baltikumi peaks realiseeruma mitmeid, ulatuslikke ja samaaegseid riske, olgu need siis füüsilised rünnakud taristu vastu, halvad ilmaolud või tehnilised tõrked, pole elektrikatkestuste tekkimine lõpuni välistatud.
Balti süsteemihaldurid ette valmistanud plaanid ja tegevuskavad, kuidas toimida avariiolukordade või elektrikatkestuste vältimiseks. Tehniliste süsteemide juures eksisteerib alati väike risk, et juhtub midagi ootamatut. Need riskid on läbi analüüsitud ja ette valmistatud maandavad meetmed. Ette on valmistatud tööriistad ja plaanid juhuks, kui on vaja süsteemi kriitilises olukorras töös hoida.
Inimestel on soovitatav üle vaadata oma kodused kriisivarud ja riskiplaanid, et olla valmis lühiajalisteks elektrikatkestusteks. Veebilehelt www.olevalmis.ee leiab praktilisi nõuandeid ja juhiseid erinevateks olukordadeks. Rahulik valmisolek tagab kindlustunde igas olukorras.
Kas pean seoses sünkroniseerimisega oma elektriarvesti (või voolumõõtja) välja vahetama?

Ei pea. Oma elektritarbimist seoses sünkroniseerimisega muuta vaja ei ole – väga suure tõenäosusega ei pane Eesti elanikud sagedusala vahetust tähelegi.
NB! Politsei hoiatab: levinud on petuskeem, kus helistaja tutvustab ennast Eleringi, Enefiti või Eesti Energia töötajana. Pettur väidab, et seoses Eesti ja Venemaa elektrivõrgu desünkroniseerimisega on vaja vahetada elektriarvesti. Seejärel palutakse Smart-ID või Mobiil-ID kaudu internetipanka logida, et pääseda ligi inimese kontole.
Ükski ettevõtte või riigiasutuse töötaja ei küsi kunagi PIN-koode – see on peamine märk, et tegu on petukõnega.
Kui saad sarnase kõne, siis katkesta see ja teavita politseid. Jaga seda infot ka oma lähedastega, et nad ei langeks pettuse ohvriks!
Mis juhtub kui Läti ja Leedu ei ole valmis, kui Eesti on?

Balti riikide koostöö toimib hästi. Eesti süsteemioperaator Elering on koos Läti, Leedu ja Poola partneritega hoolikalt ette valmistunud: parandanud ja uuendanud elektrivõrke, juurutanud juhtimissüsteeme ja koolitanud töötajaid, et vähendada võimalikke riske tarbijatele ja energiajulgeolekule. Läti ja Leedu projektide võimalikud hilinemised ei ole sünkroniseerimise toimumise vaates kriitilised ning sünkroniseerimise protsessi saab turvaliselt läbi viia.
Kui ostan elektrit Alexelast või muudelt väiksematelt tegijatelt, siis kas võin jääda elektrita?

Ei jää. Elektri transpordivad kodudeni jaotusvõrguettevõtted (suurim neist Eestis on Elektrilevi). Ei oma tähtsust, milliselt ettevõttelt tarbija elektrit ostab – selle transpordi eest vastutab igal juhul jaotusvõrk. Jaotusvõrgud toimivad sünkroniseerimisel tavapärasel viisil. Eleringi võrgu kaudu transporditakse elekter jaotusvõrguni ja sealt edasi kodudesse.
Miks tehakse desünkroniseerimine talvel? Suvel oleks mõju ju väiksem?

Sünkroniseerimine toimub praegu, sest BRELL (Belarus, Russia, Estonia, Latvia, Lithuania) leping Balti riikide, Venemaa ja Valgevene võrguettevõtete vahel fikseerib võimaluse lõpetamiseks iga aasta veebruaris.
Lisaks on veebruaris vähem tootmisseadmeid hoolduses ja rohkem juhitavaid võimsusi töös, erinevalt näiteks südasuvest, kus tootmine põhineb paljuski juhitamatutel tootmisvõimsustel, nt tuule- ja päikeseenergial.
Kas meil jätkub ikka elektrit, et ise vajaduse korral hakkama saada?

Eestis ja Baltimaades on piisavalt tootmisvõimsusi ja reserve, et katta meie elektrivajadus.
Eesti talvine keskmine elektritarbimine on 1130 MW, juhitavaid tootmisvõimsusi Eestis kokku 1860 MW.
Kõik juhitavad elektrijaamad on töövalmis ning ka talvise maksimaalse tiputarbimise (1600 MW) jaoks on reservvõimsust piisavalt.
Estlink 2 võimalik rike ei mõjuta sünkroniseerimist – varustuskindlus on tagatud ka ilma selle ühenduseta.
Kas sünkroniseerimine tõstab elektri hinda?

Elektri börsihinda sünkroniseerimine ei mõjuta ning kõrge Euroopa Liidu kaasrahastusmäär (75%) tagab meile, et võrgutasud projekti tulemusena ei tõuse. Sagedust peame edaspidi hakkama hoidma ise – selle võrra võivad keskmise kodutarbija kulud suureneda hinnanguliselt 1,25 euro võrra kuus (0,5 senti/kWh).
Aga kas Eestis võib olla piirkondi, kus elektri hind siiski tõuseb?
Eestis on ainult üks piirkond ja üks hind.
Miks kaasatakse kaitseliit elektritaristut valvama?

Ümberlülituseks on tehtud väga põhjalikke ettevalmistusi, kuid selle ajal on Eesti elektrivarustus siiski tavapärasest haavatavam ning riik peab olema valmis Venemaa erinevateks hübriidtegevusteks. Eesti varustuskindluse täiendavaks kaitsmiseks on politsei- ja piirivalveamet (PPA) kavandanud suurema operatsiooni, mille raames kaasatakse ka kaitseliit. Tegu on eeskätt ettevaatusabinõuga.
Kohapeal juhib operatsiooni PPA ametnik. Kaitseliidu tegevliikmed kannavad ülesande täitmisel kaitseväe vormiriietust koos ohutusvestiga, millel on hästi nähtav tähistus „KORRAKAITSE“ ning neil on õigus kanda ja kasutada relva, kui olukord seda nõuab.
PPA kaasab kaitseliidu liikmeid kuni 15. veebruarini 2025. Seejuures hinnatakse pidevalt kaasamise vajadust ja kui vajadus lõppeb, lõppeb ka kaasamine varem.
Kuidas ma tunnen ära elektritaristut valvama kaasatud kaitseliidu tegevliikmed?
Kaitseliidu tegevliikmed kannavad ülesande täitmisel kaitseväe vormiriietust koos ohutusvestiga, millel on hästi nähtav tähistus „KORRAKAITSE“.
Mis juhtub siis, kui Venemaa otsustab enne tähtaega desünkroniseerida?

Balti riigid ja Poola on valmis olukorraks, kus desünkroniseerimine Venemaast toimub erakorraliselt. On loodud juriidiline ja tehniline raamistik erakorraliseks sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopaga. Eesti elanike jaoks toimuks erakorraline sünkroniseerimine märkamatult loetud tundide jooksul.
Kuidas saan valmistuda elektrikatkestuseks?

Varu koju patareitoitel valgusteid, sh tasku- ja pealamp, ning hoia neid kohas, kust sina ja sinu pereliikmed leiaksid need ka pimedas kerge vaevaga üles.
Kogu koju piisavalt varusid, et nädal aega iseseisvalt hakkama saada. Pikaajalise elektrikatkestuse tõttu võivad olla suletud kauplused, apteegid ja tanklad. Häiritud võivad olla ka maksed.
Hoia kodus toiduvaru, mida saad kasutada ka olukorras, kui sul pole kuumutamise võimalust. Abiks on ka see, kui sul on olemas puuküttepliit, grill, matkapliit või priimus, mille abil toitu valmistada.
Kodus on hea hoida täis laetud akupankasid. Nende abil saad laadida telefoni või akuga lampi. Kasuta neid säästlikult ja vaid vältimatu vajaduse korral. Nii pikendad nende tööaega.
Tee endale selgeks, kus asuvad lähimad kohad, kuhu saad sidekatkestuse korral hädaabi kutsumiseks ise kohale minna: päästekomando, politseijaoskond, kiirabi, haigla jne.
Soeta endale patareide, dünamo või päikesepatareidega töötav raadio. Uudiseid ja kriisiinfot saad kuulata ka autoraadiost.
Soovitused, mida koju varuda, leiad olevalmis.ee lehelt ja mobiilirakendusest.
Kas peaksin koju varuma ravimeid?

Ravimiamet soovitab koduses ravimikapis hoida vähemalt ühe kuu perele määratud retseptiravimite varu.
Lisaks peaksid kodus olema leibkonnale üheks nädalaks vajalikud
palavikualandajad ja valuvaigistid;
allergiaravimid;
seedehäirete ravimid;
ravimid külmetuse vastu;
esmaabivahendid, sh põletuse leevendamiseks.
Minu kodune veevarustus ja kanalisatsiooniteenus sõltuvad elektrist. Kuidas valmistuda?

Enamasti sõltub elektrist ka kodune veevarustus ja kanalisatsiooni äravool, seega varu koju joogivett, prügikotte ning mõtle läbi, millised on sinu alternatiivsed lahendused (nt läheduses paiknev puurkaev, looduslik allikas, enda pesemiseks niisked puhastuslapid jne).
Rohkem infot leiad Olevalmis.ee veebilehelt ja mobiilirakendusest.
Kuidas on haiglad elektrikatkestusteks valmistunud?

Eesti haiglad on kasutusele võtnud erinevad meetmed, et tagada elutähtsate teenuste osutamine ja vältimatu abi kättesaadavus ka ootamatute katkestuste ajal.
Terviseamet investeeris 2023. aastal 13,2 miljonit eurot, et tagada haiglate toimepidevus elektrikatkestuste ajal. Selle tarvis soetati elektrigeneraatorid, mille toimimist kontrollitakse regulaarselt. Tagatud on eelkõige elutähtsa teenuse osutamiseks vajalike protseduuride ja tegevuste toimimine.
Kellel piiratakse elektri kasutus esimesena?

Juhul kui tekib elektrivarustuse defitsiit ning tuleb piirata elektri tarbimist, siis see toimub järgmiselt.
Piiratakse tarbimist tiputundidel 2–3 tundi korraga.
Ette seadistatud süsteem valib automaatselt elektriliini kaupa piiratavad kliendid vastavalt tolle ajahetke tarbimise mahule.
Piiramisest on välistatud oht inimelule objektid: haiglad, hooldekodud, hingamisaparaatidega kodud ja hooldekodud, erivajadustega laste hoolde- ja lastekodud.
Piiramisest teavitavad elektrifirmad otse kõiki puudutatud kliente nagu tavapäraselt katkestuste puhul. Lisaks jagatakse infot laiemalt ka muudes kommunikatsioonikanalites.
Kes ja kus selle otsuse teeb?

Elering teavitab Elektrilevi piiramise vajadusest ja puudujäägist. Seejärel Elektrilevi käivitab eelseadistatud süsteemi.
Piiratakse tarbimist tiputundidel 2–3 tundi korraga.
Ette seadistatud süsteem valib automaatselt elektriliini kaupa piiratavad kliendid vastavalt tolle ajahetke tarbimise mahule.
Piiramisest on välistatud oht inimelule objektid: haiglad, hooldekodud, hingamisaparaatidega kodud ja hooldekodud, erivajadustega laste hoolde-ja lastekodud.
Piiramisest teavitavad elektrifirmad otse kõiki puudutatud kliente nagu tavapäraselt katkestuste puhul. Lisaks jagatakse infot laiemalt ka muudes kommunikatsioonikanalites.
Kui peab roteerima, kes otsustab katkestuse toimumise?
Katkestuse toimumise otsuse aluseks on tarbimise defitsiidi tekkimine. Puudujäägi tekkimise nägemisel annab Elering selle kohta sisendi jaotusvõrgu ettevõtjale Elektrilevile.
Enne piiramise suunise andmist on Eleringi ülesanne rakendada siseriiklikult ja regionaalselt koostöös teiste riikidega kõiki võimalikke alternatiivseid meetmeid, millest olulisim on lisavõimsuste kaasamine. Elering, Elektrilevi ja riigiasutused töötavad selle nimel, et Eesti varustuskindlus oleks igal ajahetkel tagatud ja võimalikud mõjud Eesti inimestele ja tarbijatele oleksid võimalikult väikesed.
Elektrivarustuse piiramise aluseks on elektrituruseadus.
Hea lugeja, kui soovid veel midagi desünkroniseerimise kohta teada, siis saada küsimus vihje@delfi.ee.