Kui 2022. aastal oli nende osakaal, kes säästavad või investeerivad sissetulekust üle poole 19 protsenti, siis eelmise aasta lõpus oli see kahanenud kolme protsendini.

Kõige suurem osakaal (68 protsenti) Eesti elanikest ei säästa või investeeri üldse või teevad seda minimaalselt (kuni 10 protsenti sisetulekust).

„Tulemused peegeldavad seda, et inimeste kulud on viimase kahe aastaga kasvanud ja sissetulekud ei ole sellega sammu pidanud,“ rääkis Kantar Emori uuringuspetsialist Raul Allas. Selgelt on vähenenud ka nende osakaal, kes säästavad 11-20 protsenti oma sissetulekust – kui varasemas uuringus oli neid iga viies, siis nüüd iga seitsmes.

Valdav enamik (64 protsenti) Eesti elanikke peab säästmist põhimõtteliselt oluliseks ning 17 protsenti säästab raha vaid kindlal eesmärgil. Levinuim põhimõte säästmisel on säästa see, mis sissetulekust pärast kulude tasumist üle jääb.

Nii vastas 67 protsenti inimestest. „Samas 17 protsenti on neid, kes on säästmisele lähenenud strateegilisemalt ja panevad igal kuul teatud kindla protsendi kõrvale. Keskmisest enam on neid nooremas vanuserühmas ehk 16-34-aastaste seas, samuti muust rahvusest elanike seas,“ lisas Raul Allas.

Andmed põhinevad Kantar Emori läbi viidud üle-eestilise esindusliku valimiga uuringul, mis viidi läbi veebi teel 10.-17.10.2024. Küsitleti 1140 Eesti elanikku vanuses 16+.

Tegemist on Kantar Emori algatusel tehtava korduvuuringuga, mis kaardistab Eesti elanikke teadlikkust ning hoiakuid investeerimise ja säästmise teemadel.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena