Maksu- ja tolliamet andis täna ülevaate maamaksuga seotud muudatustest. Neid tutvustasid MTA tulumaksu osakonna juhataja Madis Laas ja teenusejuht Riita Parksepp.

Koduomaniku maksusoodustus ei muutunud

Maksumuudatused on tingitud maa väärtuse tõusust, selgitas Madis Laas. „Oluline on märkida, et koduomaniku maksusoodustus kehtib nagu varemgi,“ lisas ta. Tasumises on muutunud see, et esimese osamakse miinimum tõusis 64 eurolt 100 euroni, st kui maamaksusumma on alla 100 euro, tuleb see tasuda täienisti 31. märtsiks. Kui sellest suurem, tuleb 31. märtsiks tasuda vähemalt 100 eurot ja ülejäänud summa 1. oktoobriks.

Maamaksukohustus on omavalitsuste kaupa, tuletas Riita Parksepp meelde. „Maksumäärad kehtestavad kohalikud omavalitsused,“ kirjeldas Parksepp. Maksu arvutamisel võetakse arvesse muu hulgas maksuvabastusi, mis on maapõhised, st pole oluline, kes on omanik, vaid vabastus kehtib maatükile; maksusoodustusi, mis on isikupõhised, st seotud konkreetse isikuga. Kõige levinum näide on koduomaniku soodustus.

Maamaksu arvutuskäigu valem aastal 2025

Maamaksusumma = maa väärtus (eurot) × maksumäär (%) – kaitsemehhanism – maksuvabastused – maksusoodustused

Parksepp toonitas, et inimestel tuleks kontrollida oma andmeid, muidu ei ole võimalik maksuteateid kätte toimetada. Kui 25. veebruariks ei ole teadet tulnud, tasub MTA-ga ühendust võtta. Maamaksu saab mugavalt tasuda maksuameti e-teeninduse ettemaksukonto kaudu, aga ka ülekande või e-arvega.

22 000 uut maaomanikku

2025. aastast tõusis äri- ja tootmismaa ülemmääraline maamaksumäär varasemalt 1%-lt 2%-le.

Lisaks suurenes maamaksu aastase kasvu piirmäär ehk nn kaitsemehhanism, et kohalikud omavalitsused maamaksu liiga kõrgeks ei tõstaks, 10%-lt 50%-le. See tähendab, et kui 2025. aasta maamaks on vähemalt 50% suurem 2024. aasta maksusummast, siis suureneb maksusumma 50%. Kui 50% on vähem kui 20 eurot, siis suureneb maksusumma 20 eurot. Veel mullu oli maamaksutõusu piirmäär viis eurot.

Võrreldes 2024. aastaga on sel aastal umbes 22 000 uut maaomanikku ja ligi 21 000 sellist maaomanikku, kelle varasem maksukohustus on jäänud alla viie euro ja seetõttu neile maksuteadet varem väljastatud pole. Esialgsetel andmetel tuleb tänavu maamaksu tasuda 375 000 inimesel. 90% maamaksu maksjatest on eraisikud, suur osa summast laekub aga ettevõtetelt. Riik loodab sel aastal maamaksu koguda 82 miljonit eurot.

Jaanuari alguse seisuga ollakse riigile maamaksu võlgu 1,55 miljonit eurot. Suure osa sellest moodustavad väikesed summad ehk alla 50 euro.

Maamaksust lähemalt

Maamaks on riiklik maks, millega maksustatakse Eestis kogu maa. Maksumäärad kehtestavad kohalikud omavalitsused. Maamaks laekub täies ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarvesse, selle toel saavad omavalitsused arendada kohalikku elu ning pakkuda kohalikele mõeldud teenuseid.

Kui maa omandatakse või maa kasutusõigus tekib aasta keskel, siis säilib eelmise omaniku või kasutaja maamaksu tasumise kohustus aasta lõpuni. Uue omaniku või kasutaja maksukohustus tekib maa omandamise või kasutusõiguse tekkimise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.

Maamaksuteade väljastatakse hiljemalt 15. veebruariks. Esimene tasumistähtaeg on 31. märts, teine 1. oktoober.

Maksu- ja tolliamet arvutab tasumisele kuuluva maamaksu summa riiklike allikaregistrite andmete alusel. Kohalik omavalitsus on kohustatud kontrollima maamaksu infosüsteemi andmete õigsust ja vajaduse korral andmed parandama või neid täiendama. Maksustatava maa andmete ja maamaksumäärade küsimustes tuleb pöörduda maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole.

Millised muudatused ootavad ees 2026. aastal?

  • Kohalike omavalitsuste (KOV) otsustuspädevus suureneb.

  • Maamaksutõusu piirmäär ehk kaitsemehhanism, mille KOV otsustab 2025. aasta sügiseks, saab olla vahemikus 10–100%.

  • Kaitsemehhanismi samm on taas 5 eurot.

  • Kodualuse maa maksusoodustus saab KOV-i otsusel olla kuni 1000 eurot.

  • Pensionäri maksusoodustus saab KOV-i otsusel olla kuni 1000 eurot.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena