Kolm levinumat krüptopettust. Kuidas need ära tunda?

Krüptoturu kasvuperiood on laias laastus kestnud juba üle kahe aasta ja koos hindade tõusuga muutuvad aina aktiivsemaks ka küberkurjategijad, kes inimestelt erinevatel viisidel raha välja petta üritavad. Eesti krüptoäpi Kriptomat ärijuht Dejan Davidovic toob välja enamlevinud skeemid, mille osas tasub praegu eriti valvas olla.

Statistika näitab, et mida populaarsemaks krüptorahad muutuvad, seda rohkem pööravad küberkurjategijad ka sellele tähelepanu. Näiteks kaotasid Eesti politsei andmetel eestlased möödunu aastal finantspettustele 7,2 miljonit eurot ning FBI andmetel on USA kodanikud 2023. aastal krüptopettustele kaotanud 5,4 miljardit dollarit, samas kui aasta varem oli viimane number üle kahe korra väiksem.

Davidovici sõnul ei pea tingimata aktiivselt krüptorahaga tegelema, et petturite huviorbiiti sattuda. „Petturid sihivadki tihti just inimesi, kes on krüptorahast vaid kuulnud või tunnevad selle vastu mõõdukat huvi, sest nõrgemate taustateadmistega inimesi on lihtsam ära kasutada,“ rääkis ta.

Enim levivad investeerimispettused

Kõige levinumad on Davidovici sõnul praegu erinevad investeerimispettused. „Petturid helistavad ja meelitavad inimest mõnda krüptorahasse või sellega seotud investeerimisplatvormi investeerima. Lubatakse suuri kasumeid ja sellest vahel juba piisab, et inimene võlts-platvormile enda raha kannaks,“ ütles ta.

Investeerimispettused võivad rahaliselt küllaltki laastavad olla, sest esialgu näidatakse ohvrile, justkui ta oleks petuplatvormile kantud rahaga suure kasumi teeninud. Seejärel tekib inimesel hasart ja ta saadab kasumiootuses petturitele aina rohkem raha. „Pettusesele saadakse tihtilugu jälile alles siis, kui soovitakse raha välja võtta. Selleks ajaks on portaal tegevuse lõpetanud või küsitakse lisatasusid maksude tasumiseks. Lõpuks siiski ühtegi väljamakset ei tehta“, tõdes Davidovic.

Tema sõnul on sääraste pettuste äratundmine tegelikult lihtne, sest ükski legitiimne krüptoplatvorm ei võta inimestega telefoni teel või sõnumirakendustes ühendust. „Samuti võiks teha ettevaatlikuks see, kui keegi annab kasumi osas suuri lubadusi või palub arvutisse mõne programmi alla laadida. Nagu ka aktsiaturul, ei ole krüptosektoris kasum kunagi garanteeritud,“ märkis ta. „Kui investeerimisplatvorm tundub kahtlane, siis tasub sellest eemale hoida, sest krüptosektoris leidub ka turvalisi ja hea mainega platvorme, kus investeerida.“

Tähelepanematus võib kurvalt lõppeda

Teine väga levinud moodus inimestelt raha välja petmiseks on õngitsemine. „See tähendab, et petturid tahavad ligi saada inimeste kasutajanimedele ja paroolidele, mida nad kasutavad oma meilikontole, investeerimisplatvormile või krüptorahakotti sisse logimiseks. Küberkurjategijad loovad selleks originaalsaidiga äravahetamiseni sarnase veebilehe, kuhu inimene võib tähelepanematusest õigete andmetega sisse logida ja niiviisi petturitele oma andmeid jagada,“ rääkis ta.

Õngitsuspettused levivad Davidovici sõnul enamasti sotsiaalmeedias, kus sääraseid võlts-veebilehti reklaamitakse. „Platvormid nagu Facebook pakuvad väga võimekat tööriistakasti, mille abil saavad petturid reklaame ja postitusi kohandada vastavalt ohvrite huvidele, vanusele või geograafilisele asukohale. See muudab skeemid veelgi tõhusamaks,“ rääkis ta.

Õngitsuspettuste vältimiseks soovitab Kriptomati ärijuht veebilehtede puhul alati jälgida, et aadress oleks õige. Kahtlase e-maili saabumisel tuleb üle vaadata ka saatja aadress. Samuti tuleks sisse lülitada kaheastmeline autentimine ehk sisselogimiseks tuleb sisestada telefoni või eposti kaudu saabunud kood, mis on lisakaitse juhuks, kui parool ja kasutajanimi peaks lekkima.

Petturid esitlevad end tihti kellegi teisena

Samuti levivad hetkel jõudsalt erinevad identiteedipettused. See on küberkelmuse liik, kus petturid teesklevad mõnda isikut, et ohvritelt raha välja petta. „Tavaliselt teeseldakse mõne usaldusväärse asutuse töötajat ning meelitatakse ohvrit, et ta kelmile krüptoülekande teeks, kuid harvad pole ka juhused, kui mõne sõbra või pereliikme sotsiaalmeedia konto kaaperdatakse ning sealt hakkavad järsku kahtlased sõnumid saabuma,“ rääkis ta.

Identiteedipettuste osas toonitab Davidovic, et tähelepanu tuleks pöörata petturite kirjastiilile, sest enamasti on sellised kirjad või sõnumid vigases ja kohmakas eesti keeles. „Petturid eesti keelt üldjuhul ei oska ja tähelepanelik inimene saab kohe aru, et midagi on valesti,“ tõdes ta. „Samuti ei tohiks raha üle kanda inimestele, keda sa isiklikult ei tea.“

Kokkuvõttes soovitab Davidovic säilitada kaine mõistus ka ajal, mil mõne krüptomündi väärtus võib päevas mitmekordistuda. „Kõige lihtsam soovitus on see, et kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis tõenäoliselt nii ongi. Ära jaga oma isiklikke andmeid, ära kliki kahtlastel linkidel, ära lae alla arvutit kaugelt juhtida lubavaid rakendusi ning kasuta oma kontodel kaheastmelist autentimist – neid põhitõdesid jälgides suudad juba ennast pea kõikide petuskeemide eest kaista,“ sõnas ta.