Eesti majandus langes neljandas kvartalis 0,1 protsenti

Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal jäi majandus 2024. aasta neljandas kvartalis peaaegu samale tasemele. Võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 0,1%.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi sõnul võib esialgse hinnangu põhjal näha eelmise aasta neljandas kvartalis Eesti majanduses paranemise märke.

„Enam ei toimunud suurt majanduslangust, vaid võrreldes 2024. aasta kolmanda kvartaliga jäi sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP samale tasemele. Võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga langes majandus vaid õige pisut,“ selgitas Müürsepp.

SKP 2024. aasta neljanda kvartali andmed avaldab statistikaamet 3. märtsil.

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla sõnul sai 2024. aasta paigaltammumise aastaks. „Kuigi see ei kõla väga positiivselt, siis sellegipoolest tähendas see majanduslanguse lõppu. Kuna 2023. aastal nägime languskvartaleid ja 2023. aasta algus oli majandus suurem, siis Eesti SKT nägi eelmisel aastal võrreldes 2023. aastaga 0,8 protsendi suurust langust. Aasta keskmisena elu paremaks ei läinud.“

Ta lisas, et tegu on pettumust valmistava, kuid oodatud tulemusega. Luminori prognoos eelmise aasta majanduslanguseks oligi ümmarguselt 1 protsent. Kui eelmise aasta alguses sai oodatud majanduskasvu elavnemist aasta viimastel kuudel, siis seda ei toimunud.

„Käesoleva aasta alguses ja aasta jooksul toimuvad maksutõusud võtavad paljudel rahakotist märkimisväärse hulga eurosid ning sellises olukorras on paratamatu eelarve ülevaatamine ning kulutuste vähendamine juba eelmisel aastal. Samuti on riigieelarve vähem toetamas majandust kui oodatud. Samas ekspordis ja töötlevas tööstuses oli näha positiivseid arenguid,“ ütles Uusküla.

Tegemist on esialgse kiirhinnanguga ning ei ole teada ka detaile, millised SKT osad panustasid positiivselt ja millised negatiivselt. Sealhulgas pole teada, millised võisid olla ühekordsed sündmused, mis statistikat mõjutasid.

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets ütles, et kui võtta eelmise aasta kõik kvartalid kokku, siis majanduslangus oli nelja kvartali keskmisena -1,1%. Täpsemad andmed avaldatakse aprilli lõpus.

Mis saab sellel aastal?

Luminori peaökonomisti sõnul on käesoleval aastal oodata väikest kasvu, mis peaks tulema eelkõige kasvava ekspordi ja tagasihoidliku impordinõudluse tulemusel. Kasvavad ka investeeringud. Eratarbimine sel aastal märkimisväärselt ei kasva, sest peale makse reaalpalga alanemine tähendab ostujõu langust.

„Tunnetuslikult ei pruugi väike majanduskasv kaasa tuua heaolu kasvu, sest tööd tuleb teha rohkem, vaba aega on vähem ning tarbida rohkem ei saa. Sellegipoolest võib kindlustunne paraneda, kui nähakse potentsiaali 2026. aasta arengutes ning suurema sissetuleku lootuses võetakse julgemalt laenu või säästetakse vähem,“ lisas Uusküla.

Bigbanki peaökonomisti sõnul prognoositakse aastaks majanduskasvu vahemikus 1%-1,5%. Reaalkasvu pidurdab kindlasti suhteliselt kiire hinnatõus. Erinevad hinnangud jäävad 4,5% ümbrusesse. Hinnatõusu omakorda lükkab tagant aktsiiside ning käibemaksu tõus.

„Eesti on väike ja avatud majandus ehk väga oluline on see, kuidas läheb meie kaubanduspartneritel. Väga kiiret majanduskasvu Soomes ja Lätis ei prognoosita. Paremini läheb eeldatavasti Leedul ja Rootsil, kus nähakse ette üle 2% suurust majanduskasvu. Samas on need prognoosid, mis tehtud eelmise aasta lõpus. Murelikuks teeb Saksamaa olukord. Just eile jõudis meie meediasse ka info, et Saksmaal vähendati käesoleva aasta majanduskasvu prognoosi 0,8%-lt 0,3%-le. Saksamaa majandust vaevavad struktuursed probleemid, mis põhjustatud energiahindade kasvust,“ selgitas Eamets.