Euroopa Keskpank langetas neljandat korda järjest intresse
(21)
Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas täna kärpida intressimäärasid 25 baaspunkti ehk 0,25% võrra.
Intresside langetus oli ootuspärane ning finantsturgudel oli see arvestatud juba euribori sisse. Kuue kuu euribor oli eile 2,598%. Küll aga on täna mõnevõrra muutunud ootused tuleviku osas, kui detsembri kolme kuu euribori futuur on täna alanenud 2,15% pealt 2,1% peale. Sealjuures ootavad finantsturud, et keskpank kavatseb kärpida intresse ka märtsis.
Tänase otsuse kohaselt otsustas keskpanga nõukogu kehtestada alates 5. veebruarist hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 2,75%, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 2,9% ja laenamise püsivõimaluse intressimäärana 3,15%. Sealjuures on hoiustamise püsivõimaluse intressimäär instrument, mille kaudu nõukogu juhib rahapoliitika kurssi. Tegu on neljanda järjestikkuse intressikärpega, viimase aasta jooksul on tehtud seda kokku viis korda.
Keskpanga nõukogu kirjeldas teates, et inflatsiooni aeglustumine kulgeb ootuspäraselt. Inflatsiooni areng on endiselt olnud üldjoontes kooskõlas EKP ekspertide ettevaatega.
Käesoleva aasta jooksul peaks inflatsioon naasma EKP nõukogu poolt keskpika aja eesmärgiks seatud 2% juurde. Enamik alusinflatsiooni näitajaid lubavad arvata, et inflatsioon stabiliseerub jätkusuutlikult seatud eesmärgi lähedal. Euroala inflatsioon on endiselt kiire peamiselt seetõttu, et teatud sektorites palgad ja hinnad veel kohanevad (seda märkimisväärse hilinemisega) inflatsiooni varasema järsu kiirenemisega. Palgakasv seevastu aeglustub ootuspäraselt ja kasumid leevendavad osaliselt selle mõju inflatsioonile.
Veel viitab EKP nõukogu, et hiljutised intressimäärakärped muudavad uute laenude võtmise vähehaaval odavamaks nii ettevõtetele kui ka kodumajapidamistele. Rahastamistingimused püsivad aga ranged, muu hulgas ka seetõttu, et rahapoliitika on endiselt piirav ja varasemate intressimääratõusude mõju kandub jätkuvalt üle laenumahu jäägile (näiteks pikendatakse mõningaid aeguvaid laene kõrgemate intressimääradega). Majanduskasvu pärsivad siiski veel ebasoodsad tegurid, kuid reaalsete sissetulekute kasv ja piirava rahapoliitika mõju järkjärguline taandumine peaksid aja jooksul toetama nõudluse hoogustumist.
Hollandi panga ING Research makromajandusmeeskonna juht Carsten Brzeski kirjeldas Bloombergile, et nõustub, et intressid piiravad jätkuvalt euroala majandust, seda enam, kui arvestada majanduse nõrka seisu.
Kell 15.45 tutvustab EKP otsust keskpanga president Christine Lagarde: