VIDEO JA FOTOD | Elering desünkroniseerimise eel: seni on kõik läinud plaanipäraselt
(122)Elering tutvustas täna sünkroniseerimise viimaseid ettevalmistusi, eeloleval nädalavahetusel aset leidvaid tegevusi ning sagedusreservide turu käivitamist.
Sellest kõigest rääkisid Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk, juhatuse liige Erkki Sapp ja sünkroniseerimise programmi juht Hannes Kont.
Venemaa kontrollib ühte olulisimat parameetrit
Balti riikide elektrisüsteem on täna osa Venemaa ühendatud elektrisüsteemist, mis kujutab endast geopoliitilist ja energiajulgeoleku riski. Seda seetõttu, et Venemaa kontrollib meie elektrisüsteemi ühte olulisimat parameetrit – sagedust – ja seeläbi on idanaabril võimekus mõjutada elektrisüsteemi toimimist Balti riikides.
Eesti koos Läti ja Leeduga ühendab enda elektrisüsteemi Venemaa sagedusalast lahti 8. veebruaril ja peale saartalitluskatset ühendab Mandri-Euroopa sagedusalaga 9. veebruaril.
Miks sünkroniseeritakse?
Esiteks maandab üleminek sünkroontööle Mandri-Euroopa sagedusalaga riski, et sõltuvust Venemaa energiasüsteemist ja sagedusalast võidaks meie vastu ära kasutada. Teiseks on Balti riigid poliitiliselt ja sotsiaalmajanduslikult osa Lääne-Euroopast, sestap on igati loogiline, et ka elektrisüsteem on osa Mandri-Euroopa sagedusalast. Nii vähenevad süsteemi juhtimisega seotud riskid ja paraneb Eesti inimeste ja ettevõtete energiaturvalisus.
Peale energiajulgeoleku parandab Eesti suurem ühendatus ka siinse majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet. Sünkroniseerimise käigus tekivad nimelt olemasolevate elektriturgude kõrvale uued turud ja tooted, mis suurendavad kohalike elektritootjate võimalusi elektri müügiks.