Sellest kõigest rääkisid Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk, juhatuse liige Erkki Sapp ja sünkroniseerimise programmi juht Hannes Kont.

Venemaa kontrollib ühte olulisimat parameetrit

Balti riikide elektrisüsteem on täna osa Venemaa ühendatud elektrisüsteemist, mis kujutab endast geopoliitilist ja energiajulgeoleku riski. Seda seetõttu, et Venemaa kontrollib meie elektrisüsteemi ühte olulisimat parameetrit – sagedust – ja seeläbi on idanaabril võimekus mõjutada elektrisüsteemi toimimist Balti riikides.

Eesti koos Läti ja Leeduga ühendab enda elektrisüsteemi Venemaa sagedusalast lahti 8. veebruaril ja peale saartalitluskatset ühendab Mandri-Euroopa sagedusalaga 9. veebruaril.

Miks sünkroniseeritakse?

Esiteks maandab üleminek sünkroontööle Mandri-Euroopa sagedusalaga riski, et sõltuvust Venemaa energiasüsteemist ja sagedusalast võidaks meie vastu ära kasutada. Teiseks on Balti riigid poliitiliselt ja sotsiaalmajanduslikult osa Lääne-Euroopast, sestap on igati loogiline, et ka elektrisüsteem on osa Mandri-Euroopa sagedusalast. Nii vähenevad süsteemi juhtimisega seotud riskid ja paraneb Eesti inimeste ja ettevõtete energiaturvalisus.

Peale energiajulgeoleku parandab Eesti suurem ühendatus ka siinse majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet. Sünkroniseerimise käigus tekivad nimelt olemasolevate elektriturgude kõrvale uued turud ja tooted, mis suurendavad kohalike elektritootjate võimalusi elektri müügiks.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena