Kinnisvaraekspert: kinnisvara on muutunud soodsamaks, aga pandeemiaeelsele tasemele veel ei jõua

Kinnisvara reaalhinnad viimase kahe aastaga langenud 9,5 protsenti ning Tallinna leibkond saab endale lubada keskmiselt 60-ruutmeetrise pinna.

Uus Maa juhatuse liikme Igor Habali sõnul on kinnisvara muutunud taskukohasemaks, kuid ei pruugi niipea jõuda pandeemiaeelsele tasemele. Tallinnas on kinnisvarahinnad püsinud kaks aastat samal tasemel, kohati isegi 2022. aasta tipust alla tulnud.

„Kui kõrge inflatsiooni ehk raha odavnemise tingimustes kinnisvarahinnad oluliselt ei tõuse, siis tähendab see kodu reaalhinna ja kinnisvara kättesaadavuse paranemist. Teisalt on kõrge inflatsioon kahe teraga mõõk. Inimeste üldkulud suurenevad, riigid üritavad hinnatõusu kontrolli all hoida ning ei pruugi seetõttu Euribori laenuintressi piisavalt kiiresti langetada,“ ütles Habal.

Suveks prognoositakse kuue kuu Euribori siiski praegusest 0,3 protsendipunkti madalama 2,2 protsenti juurde, väljavaatega langeda aasta lõpus kahe protsendi peale. Laenuintressi languse tempo olenebki palju sellest, kas inflatsioon saadakse pidama. See mõjutab omakorda mõjutab kinnisvara kättesaadavust ja kulukust.

„Arvestades, et kinnisvarahinnad pole elukalliduse taustal pikalt tõusnud ning üldised majandusnäitajad on paranemas, siis võib tänavu oodata ka kinnisvarasektorisse kolme- kuni viieprotsendilist hinnatõusu,“ prognoosis Habal.

Habali sõnul on praegu Tallinnas 4400 aktiivset korterimüügikuulutust, mis on mullu sama ajaga võrreldes 20 protsenti rohkem. „Samas on turg aktiivsem ning viimaste kuudega on kuulutuste arv hakanud vähenema. Ka uute korterite laojääk on veidi langenud – omanikku ootab 2600 uut korterit, mis on umbes kahe aasta varu.“

Samal ajal on korteri ruutmeetri keskmine pakkumishind tasapisi tõusnud, jõudes 3500-euroni, mis peegeldab positiivset turuootust. „Võimalik, et käesoleva aasta jooksul saab ostjaturust jälle müüjaturg,“ sõnas Habal.

„Tänavu mõjutavad kinnisvaraturgu ka maksutõusud – peamiselt suurendades kaudselt tarbijate ebakindlust. Kuna uute korterite laovaru on päris suur, siis pigem enamus arendajaid ei lisa kohe käibemaksu kodu hinnale otsa, vaid üritavad konkurentsis püsida,“ märkis Habal. „Sama toimus ka eelmise käibemaksutõusu puhul – üksikud arendajad lisasid maksu päevapealt korteri hinnale, aga enamus kattis selle oma kasumi arvelt.“