Utilitase juht: Eesti peab vabanema elektriimpordi sõltuvusest

Utilitase juht Priit Koit maalis Delfi energeetikakonverentsil karmi, kuid realistliku pildi Eesti ja Euroopa energiasõltuvusest, tuues paralleele 1990ndate defitsiidiajastuga. „Kas mäletate veel aega, kui poelettidel olid vaid kolmeliitrised kasemahla purgid? See on defitsiidi sümbol,“ alustas Koit, sidudes mineviku õppetunnid tänase energiakriisiga.

Koit rõhutas, et Eesti, Läti ja Leedu tarbisid eelmisel aastal kokku 27 teravatt-tundi elektrit, kuid tootsid vaid 17. See 10 TWh suurune puudujääk, mis moodustab 35% tarbimisest, on Koidu sõnul häirekell: „Me oleme oma naabritest väga sõltuvad – kas õnnestume koos või on meil ühiselt raske.“

Probleem ei piirdu Baltikumiga. Ka Saksamaa, Poola ja isegi Soome olid eelmisel aastal netoimportijad. Euroopa Liit tervikuna importis 2022. aastal lausa 62,5% tarbitavast energiast. „See on tohutu sõltuvus imporditud energiakandjatest ja suur osa põhjusest, miks oleme praeguses julgeoleku- ja majanduspoliitilises olukorras,“ nentis Koit.

Koit näitas konverentsil osalejatele ka slaidipilti hiljutisest Balti riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimise päevast, kus oli näha, kuidas hinnad kogu regioonis on omavahel seotud. „See on nagu ühendatud anumate süsteem,“ selgitas Koit. „Kui üks riik panustab vähem, mõjutab see kõiki teisi.“

Ta rõhutas, et naiivne on loota, et Eesti saaks kuidagi eraldiseisvalt odavat elektrit nautida. „Kõik peavad investeerima. See on nagu kaitsekulutustega – kui ainult üks riik panustab, ei suurene kogu regiooni kaitsevõime.“

Lahendusena näeb Koit elektrifitseerimist ja taastuvenergia osakaalu suurendamist. „Küsimus on, kuidas maavarade vaeses piirkonnas energiapuudujäägist välja tulla? Vastus on elektrifitseerimine,“ kinnitas Koit.

Ta tõi välja, et kuigi Eesti impordib praegu umbes 3 TWh elektrit. Taastuvenergia (päike, tuul, biomass) osakaal on 2,8 TWh. Samas rõhutas Koit, et vanad põlevkiviplokid on amortiseerunud ja nende sulgemine suurendab veelgi vajadust uute tootmisvõimsuste järele.

Koit viitas ka Draghi raportile, mis rõhutab, et elektrihinda mõjutab kõige rohkem kalleima allika hind ajahetkel. „Eesmärk on viia kallite hindadega tundide arv miinimumini,“ selgitas Koit, lisades, et vaja on tasakaalustavaid jaamu, näiteks gaasijaamu.

Hiina näitab teed, Euroopa peab järgnema

Koit tõi esile Hiina eeskuju, kus juba pool installeeritud elektritootmisvõimsusest on taastuvenergia ja pooled müüdud autodest on elektriajamiga. „Hiina veab seda tehnoloogilist arengut ja see mõjutab ka meid,“ ütles Koit. „See näitab, et elektrifitseerimine on võimalik ja see on odav.“

Euroopa jaoks on Koidu sõnul oluline mitte maha jääda. Ta tõi välja, et Euroopa Liidul, sealhulgas Eestil, on suur potentsiaal rohetehnoloogiate arendamisel. „Meil on võimalus elektrifitseerida üle poole tööstusest,“ ütles Koit, viidates Eurelectricu raportile.

Koit rõhutas, et Eesti peab kasutama ära oma tugevusi. Ta tõi esile kaugkütte suure osakaalu, mis võimaldab pakkuda tasakaalustavaid teenuseid ja kasutada ära jääksoojust. „Meil on platvorm, kus soojusmajandus ja elekter saavad koostööd teha,“ ütles Koit.

Ta mainis ka andmekeskuste potentsiaali, eriti seoses tehisaru arenguga, mis on Koidu sõnul „oluliselt näljasem“ kui tavalised andmelaod. „Eesti võiks olla osa sellest digitaalsest majandusest,“ ütles Koit, rõhutades, et Euroopa on selles vallas USAS maha jäänud, kel on üle 5000 andmelao, samas kui Euroopas on neid umbes 2000.

Lisaks rõhutas Koit Eesti ettevõtete rolli globaalses tarneahelas, tuues näiteks tuuleenergia sektori. „Me peame leidma nutikaid lahendusi, kuidas efektiivsemalt võrku kasutada, kuidas elektriautosid laadida, kuidas hooneid paremini juhtida. See on midagi, mida me saame eksportida.“

Lõpetuseks võrdles Koit Eesti energiasõltumatust korvpallikoondise püüdlustega Euroopa meistrivõistlustele: „Kui meeskonnal on piisavalt energiat, on kõik võimalik. Kui energiat on puudu, siis me sõltume teistest.“