Eesti kavatseb lubada rohkem saastet

Kuigi Eesti hoiab Euroopas ühe elaniku kohta õhku paisatavate kasvuhoonegaaside kogusega esikohta, pole ka lähiaastail suurt langust kvootide osas loota.

Kasvuhoonegaaside jaotuskava järgmiseks viieks aastaks tõotab senistele suurtootjatele lisakvoote. See lubab neil tegutseda suuremate piiranguteta ja kulutusteta, aga ka teenida kvoodimüügilt hiigelsummasid, kirjutab Postimees.

Sel perioodil on prognooside järgi lisandumas hulk uusi kasvuhoonegaaside õhku paiskajaid. Nii hakkab 2010 tööle Eesti Energia uus põlevkiviõlitehas. Sellise tehase laiendust plaanib ka Viru Keemia Grupp.

Tartus läheb käiku Fortumi elektri ja soojuse koostootmisjaam, mis töötab turbaga. Kui Eestis ikka veel vaieldakse, kas turvas on taastuv või taastumatu loodusvara, siis ELi direktiivi järgi on see fossiilne kütus, mille põletamine eeldab heitmekvoodi olemasolu.

Säästva Eesti Instituudi ekspert Tiit Kallaste märkis, et lisaks neile projektidele kasvab Eestis ka põlevkivist elektri tootmine ekspordiks.

Kallaste märkis, et ülejäägi korral kvooti müües peaks ettevõtted teenitud raha kulutama puhtama tehnoloogia kasutusele võtuks.

Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse kliima- ja osoonibüroo juhataja Eve Tamme märkis, et Eestil tuleb kava veel Euroopa Komisjoni ees kaitsta. Ta möönis, et Kyoto protokolli järgi peaks Eesti õhku paiskamist vähendama, kuid kiirelt kasvav majandus ei anna selleks võimalust.