Eesti Põlevkivi nõukogu otsuse järgi lõppevad kaevetööd 1. aprillist Kohtla ja 2002. aasta algusest Ahtme kaevanduses. Kokku kaotab töö 900 kaevurit, kes saadetakse pensionile.

Enam kui 60 aastat tagasi rajatud Kohtla kaevanduse sulgemine on Eesti Põlevkivi kommunikatsioonijuhi Raivo Loti sõnul tingitud nõudluse vähenemisest põlevkivi järele ning vajadusest muuta kontserni tootmistegevust efektiivsemaks. “Kohtla on viimane vanal kombainilaava tehnoloogial tegutsev kaevandus,” ütles Lott Põhjarannikule.

Eesti Põlevkivi pressiesindaja Rasmus Ruuda ütles ETAle, et kuna praeguse 11 miljoni tonnise aastanõudluse suudab täita kaks suurt karjääri, pole väiksemate kaevanduste tööshoidmine otstarbekas.

Praegu töötab Kohtla kaevanduses ligikaudu 300 inimest. Üle poolte nendest on Loti sõnul pensionieas ja nad saadetakse vanaduspuhkusele. “Ülejäänud saavad tööd Aidu karjääris või Estonia kaevanduses. Kuid umbes kümnele inimesele võib töökoha leidmine osutuda raskeks,” tõdes Lott.

Kohtla-Nõmme vallavolikogu esimehe Ain Luugi sõnul on suurem osa töö kaotavatest inimestest valla elanikud. “Valla jaoks tähendab see seda, et tuleb juurde 150 inimest, kellel võib tekkida raskusi igapäevase toimetulekuga. Samal ajal on see üsna ränk hoop ka valla eelarvele, sest tulumaksu laekumine väheneb järsult,” ütles Luuk.

Loti sõnul on Eesti Põlevkivil kavas paremaid töötajaid, kellega töösuhe seoses kaevanduse sulgemisega katkeb, meeles pidada tänukirja, lipsunõela, kaevurikirkat meenutava suveniiri ja rahalise preemiaga. “Kes nende valitute hulka pääsevad, otsustatakse koos ametiühinguga,” ütles Lott.

Kuigi põlevkivi kaevandamine Kohtlas saab otsa märtsi lõpus, jääb üle saja inimese veel tööle maa alt seadmeid ja kaableid välja tooma. Eesti Põlevkivi loodab selle töö lõpetada jaanipäevaks.

Pärast kaevanduse sulgemist hakkab Kohtlas tegutsema kaevandusmuuseum. Kaevanduse hooned, territoorium ja suusabaas müüakse Loti sõnul ühe krooniga Kohtla-Nõmme vallale. “Eesti Põlevkivi kulutab ka miljoneid kroone muuseumi jaoks jäetavatele kaevanduskäikudele veekindlate betoonseinte rajamiseks,” ütles Lott.

Luugi sõnul loodavad vallavõimud juba sel suvel esimesed ekskursandid maa alla kaevanduskäike uudistama viia. Kogu kaevandusmuuseumi ja selle juurde plaanitava vaba aja veetmise ja tervisespordikeskuse rajamiseks kulub Luugi hinnangul aga vähemalt neli aastat ja umbes paarkümmend miljonit krooni.