Maarjakask teeb talumehe miljonäriks
40aastane maarjakask võib Alla sõnul anda kuni 500 kilogrammi puitu. Ühelt hektarilt maarjakasemetsast võib Eksperimentaalbioloogia Instituudi mikropaljunduslabori juhataja Herkki Saaremägi sõnul saada 1-1,5 miljonit krooni puhastulu.
“Praegu on maailmaturul maarjakase defitsiit ja ma ei usu, et see olukord ka 40 aastaga muutub, sest naturaalpuit kogub populaarsust,” ütles Saaremägi.
Alla sõnul leidub maarjakaske ka Eesti metsades, kuid see on väga haruldane.
Eelmise aasta sügilsel külvas Alla koos oma äripartneriga maarjakase seemet ja sügisel peaks tal olema 15.000-20.000 poolemeetrist istikut.
Maarjakaseistandust tuleb esimestel kasvuaastatel kaitsta metsloomade eest, samuti hoolitseda, et rohi ja lepa- või pajuvõsa valgust ei varjutaks.
Maarjakase kasvatamine on talunike seas üha rohkem populaarsust kogunud, kui pool aastat tagasi oli maarjakaseseltsi asutamise juures 10 inimest, siis nüüd on huvilisi kolm korda rohkem ja 3. aprillil Paidesse õppepäevale oodatakse huvlisi veelgi rohkem.
Saaremägi ütles, et maarjakask on üks kiiremini kasvavaid puid, mis on raieküps 40 aastaga.
Seda tasuks kasvatada noortel inimestel, et oma pensionipõlve kindlustada, sõnas Saaremägi.
Maarjakaske soovitas ta istutada väheviljakale põllule. Ta on vähenõudlik taim, ei kasva üksnes liiva sees ja vees, ütles Saaremägi.
